Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev

Mihhail Valentinovitš Šahhovskoi (1864. aastast Šahhovskoi-Glebov-Strešnev, Михаил Валентинович Шаховской-Глебов-Стрешнев; 22. september 18362. veebruar 1892 Aachen) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane. Vürst.

Mihhail Šahhovskoi sündis Valentin Šahhovskoi (1801–1850) ja tema esimese naise Jelizaveta Aleksandrovna Muhhanova (1803–1836) pojana. Tal oli õde Natalja Šahhovskaja [1] ning tema vanem vend Aleksandr Šahhovskoi (1831–1906) oli õuemeister ja salanõunik.

1869. aastal määrati Mihhail polkovniku auastmes Riia sõjaväeringkonna staabiülemaks, seejärel oli ta aastail 18701875 Eestimaa kuberner ja ülendati kindralmajoriks.

15. jaanuaril 1875 kanti ta Eestimaa rüütelkonna matriklisse suguvõsana nr 284.[2] [3]

1. jaanuarist 1876 kuni 11. veebruarini 1879 oli ta Tambovi kuberner.

12. märtsil 1879 nimetati ta keisrinna Maria Fjodorovna asutatud heategevusühingu Moskva osakonna usaldusisikuks (почетный опекун Московского присутствия Опекунского совета ведомства императрицы Марии Федоровны) ja ta jäi sellele ametikohale kuni surmani.[4] Pärast usaldusisikuks määramist elas ta peamiselt Moskvas. 1881. aastal ülendati ta kindralleitnandiks ja talle anti Valge Kotka orden.

Viimastel eluaastatel oli ta raskelt haige ja 1891. aasta lõpus läks ravile Saksamaale. Sealt ta tagasi enam ei tulnudki ja suri 55-aastaselt 2. veebruaril 1892 Aachenis.

Autasud muuda

Perekond muuda

 
Pokrovskoje-Strešnevo mõisa härrastemaja Moskvas

Ta oli 1862. aastast abielus Eugenie von Breverniga (Евгения Федоровна (фон Бреверн) Шаховская-Стрешнева-Глебова; u 1841 – 1924), kes oli Jägala mõisast pärit kindralmajor Ferdinand von Breverni (Федор Логгинович Бреверн; 1799/1802 – u 1863) ja Natalja Petrovna Glebova-Strešneva (Наталья Петровна Глебова-Стрешнева) tütar.[5] Abikaasa ema oli Pjotr Fjodorovitš Glebovi ja Jelizaveta Petrovna Strešneva (surn. 1793) tütar, nende järgi sai Mihhail 1864. aastal õiguse kasutada kõigi kolme perekonnanime järgi vürst Šahhovskoi-Glebov-Strešnevi nime.

1864. aastal päris 23-aastane abikaasa Eugenie oma ema esivanematele Glebovitele kuulunud Pokrovskoje-Strešnevo mõisa Moskvas[6] [7]

 
Šahhovskaja raudteejaam Moskva oblastis

Eugenie Šahhovskaja-Glebova-Strešneva järgi on nimetatud 1901. aastal valminud Moskva–Vindavi raudteelõigul (:ru:Московско-Виндаво железная дорога) asuv Šahhovskaja asula ja Šahhovskaja raudteejaam (Железнодорожная станция Шаховская).[8]

Pärast abikaasa surma ostis riigidaam ja vürstinna Eugenie endale 275 000 rubla eest 9. märtsil 1911 Haapsalu külje alla, Ridala kihelkonnas asunud Uuemõisa mõisa koos Vilklaga, mis jäid tema valduseks, kuni 1919. aasta maareformiga mõisad võõrandati.[9]

Viited muuda

  1. Шаховская Наталья Валентиновна (1848)
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3,: Estland, Bd.:3, Görlitz, 1930 lk.311
  3. Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882 vapp info
  4. Biografija.ru: Шаховской-Глебов-Стрешнев князь Михаил Валентинович
  5. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3,: Estland, Bd.:3, Görlitz, 1930 lk.43
  6. "ГЕЛИКОН-ОПЕРА: История дома на Никитской". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. veebruar 2009. Vaadatud 11. juunil 2009.
  7. :ru:Усадьба Покровское-Стрешнево
  8. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. september 2008. Vaadatud 11. juunil 2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  9. Uuemõisa mõis Eesti Ajalooarhiivi kinnistute registris
Eelnev
Mihhail Nikolajevitš Galkin-Vraskoi
Eestimaa kuberner
18701875
Järgnev
Viktor Petrovitš Polivanov