Per Banér
Per Gustafsson Banér (ka Peter (Peder) Baner; 28. juuni 1588 Djursholm – 13. juuli 1644 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.
Ta oli riiginõuniku, marssali, Djursholmi ja Eknäsi härra, Läänemaa Virtsu mõisaomaniku Gustaf Axelsson Banéri (1547–1600) ja Stegeholmi ja Västerviki krahvinna Christina Svantesdotter Sture (1559–1619) poeg, Riia kuberneri Svante Banéri (1583–1628), riigimarssal Axel Banéri (1594–1642) ja feldmarssal Johan Banéri (1596–1641) vend.
1611 sai temast kuningas Gustav II Adolfi kammerhärra, 1617 riigikammernõunik ja 1621 kuningliku majesteedi sõjakomissar Liivimaal. 22. augustist 1622 oli Tallinna ja kogu Eestimaa maavanem ning samal aastal Jelgavas ka Poola-Rootsi kaheaastase vaherahu sõlmimise komissar.
1624 oli ta täieõiguslik Tallinna ja Eestimaa kuberner; sai 1625 riiginõunikuks, 1626 kantseleinõunikuks ning oli 1627. aastast Ölandi ja Östergötlandi laaman.
Per Banér päästis Kalmari sõja ajal Gustav II Adolfi elu, kui see oma hobusega läbi jää vajus. Seetõttu oli ta 1617 toimunud Gustav II Adolfi kroonimispidustuste aukülaline ning löödi samas ka rüütliks.
20. detsembril 1651 said tema järeltulijad vabahärra tiili ja immatrikuleeriti vabahärrasuguvõsa nr 22 all Rootsi rüütelkonda.[1]
Perekond
muuda1615. aastal abiellus ta Hebla Flemingiga (surnud 1639), kes oli Viki (Wijk) ja Lemlahdensaari Kuitia (Qvidja, Qwidia) mõisniku vabahärra Claes Flemingi (1535–1597) ja vabaproua Ebba Gustavsdotter Stenbocki (surnud 1614) tütar, riigimarssali ja Torpa vabahärra Gustav Olofsson Stenbocki (1504–1571) tütretütar.[2] Abielust sündisid:[3]
- Ebba (sündinud 1616);
- Kerstin (1617–1674);
- Gustaf Persson Banér (1618–1689), Läänemaa Varbla (Werpel) mõisaomanik, sõjanõunik, riiginõunik (1651), feldmarssal (1658), Skåne, Hallandi ja Blekinge kindralkuberner (1664);
- Margareta (1619–1680), Biby mõisniku, riiginõuniku ja admirali Claes Nilsson Stiernsköldi (sündinud 1617–1676) kolmas abikaasa[4];
- Claes Pedersson Banér (1620–1675), Ekenäsi mõisnik, maavanem, riigijäägermeister (1664), Cronebergi vabapreili Ebba Sparre (1630–1666) abikaasa; riiginõuniku, Tartu õuekohtu (1631) ja Göta õuekohtu (1646) presidendi ja vabahärra Per Sparre (1592–1647) väimees;
- Nils, vallalisena surnud rittmeister, Kuitia (Qidia; Qvidja), Läänemaa Varbla (Werpel) ja Virtsu mõisaomanik;
- Johan, 1642. aasta Leipzigi lahingus (ka teine Breitenfeldi lahing) hukkunud kapten;
- Svante (surnud 1658), Eknäsi ja Tuna mõisnik, hukkus Karl X Gustavi teise Taani sõja Kopenhaageni piiramisel.
Sugupuu
muuda| Per Banér | Gustaf Axelsson Banér (1547–1600) |
Axel Nilsson Banér (1513–1554) |
Nils Eskilsson (Banér) (u 1480–1520) |
| Ingeborg Larsdotter (Tott) Laurentz Axelssoni (Tott) († 1483) tütar | |||
| Margareta Pedersdotter Bielke (1510–1557) |
Peder Turesson Bielke (u 1470–1520) | ||
| Karin Nilsdotter (u 1470–1520) | |||
| Krahvinna Kristina Sture (1559–1619) |
Krahv Svante Sture (1517–1567) |
Sten Sture noorem (Natt och Dag) (1493–1520) | |
| Kristina Nilsdotter Gyllenstierna (1494–1559) | |||
| Märta Eriksdotter Leijonhufvud (1520–1584) |
Erik Abrahamsson (Leijonhufvud) (hukati 1520) | ||
| Ebba Eriksdotter (Vasa) († 1549) |
Viited
muuda- ↑ Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1754, lk. 78–79
- ↑ Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 1, Stockholm 1835 lk. 285–286
- ↑ Banér nr 22
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk. 81
Kirjandus
muuda- Nordisk familjebok, 1904, veerg 833–835 (rootsi keeles)
- Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk 60–61 (rootsi keeles)
| Eelnev Jakob De la Gardie |
Eestimaa kuberner 1622–1626 |
Järgnev Johan De la Gardie |