Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)
Friedrich V (26. august 1596 – 29. november 1632 Mainz) oli Saksa-Rooma riigi Pfalzi kuurvürstkonna kuurvürst 1610–1623 ja Böömimaa kuningas Friedrich I nime all 1619–1620.
| Friedrich V | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
26. august 1596 Deinschwang (Pfalzi kuurvürstkond) |
| Surmaaeg |
29. november 1632 (36-aastaselt) Mainz |
| Amet | poliitik, Kuurvürst |
| Abikaasa(d) | Elizabeth Stuart |
| Lapsed | Karl I Ludwig, Ruprecht von der Pfalz, Duke of Cumberland, Sophie von der Pfalz |
| Autasud | Sukapaela ordu |
| Koduleht | https://www.deutsche-biographie.de/gnd118693522.html#ndbcontent |
Friedrich V valiti Böömimaa kuningaks pärast Saksa-Rooma keisri Matthiase surma 1619. aastal, ta krooniti Böömimaa kuningaks Prahas 4. novembril 1619. Et ta oli Böömimaa kuningas ainult ühe aasta, sai ta hüüdnimeks Talvekuningas.
1619. aastal suri Saksa-Rooma keiser ja Austria valitseja Matthias lastetuna, ent ta oli valinud pärijaks oma nõo Steiermargi hertsogi Ferdinandi, kes sai Böömimaa kuningaks ja keisriks Ferdinand II nime all. Ferdinand oli vaga katoliiklane, ning ta tahtis kõigis oma valdustes läbi viia vastureformatsiooni, mistõttu ta oli Böömimaal, kus olid enamuses protestandid (luterlased, kalvinistid ja utrakvistid ehk mõõdukad hussiidid), ebapopulaarne.
Böömimaa kuningas oli valitav ning Böömimaa mässulised valisid 1619. aastal enda valitsejaks Pfalzi kuurvürsti Friedrich V, 1610. aastal surnud Friedrich IV poja. Samal ajal valisid lojalistid Böömimaa kuningaks Ferdinand II ning ta kinnitati ka Saksa-Rooma keisriks. Ferdinand luges seejärel Friedrich V mässuliseks ning nendevaheline konflikt muutis sõja Habsburgide valduste sisesõjast üleriigiliseks konfliktiks. Kolmekümneaastane sõda jagatakse neljaks perioodiks: Böömi-Pfalzi periood (1618–1623, Taani periood (1625–1629), Rootsi periood (1630–1635) ja Prantsuse-Rootsi periood (1635–1648).
Otsustav Valgemäe lahing toimus 8. novembril 1620 Praha juures. Böömi 30 000-meheline sõjavägi oli kirju koosseisuga. Pfalzi ja Böömi sõjavägi ületas oma suuruselt liigalaste oma, kelle väejuhataja oli andekas kindral, madalmaalane krahv Johann T'Serclaes von Tilly. Friedrich V, saanud teada, et lahing on alanud, sõitis oma vägede juurde, kuid jõudis kohale liiga hilja, sest lahing oli tema saabumise ajaks juba kaotatud. Kuigi Praha ja teiste Böömi linnade kaitsmiseks olid Friedrichil head väljavaated, pages ta Böömimaalt ja raskendas sellega oma olukorda veelgi.
Friedrich V oli olulisim protestandist monarh Kolmekümneaastase sõja algul, kuid ta võideti 1623. aastal lõplikult oma sugulase, Wittelsbachi dünastiast Baieri katoliiklasest hertsogi Maximilian I poolt, kes asus valitsema ka Pfalzi üle. Friedrich säilitas Haagis eksiilis oma tiitli, kuid reaalselt tal Pfalzi troonile enam tõusta ei õnnestunud.
Friedrich V pojal Karl I Ludwigil õnnestus võim Pfalzi kuurvürstkonna üle taastada alles 1648. aastal.
Isiklikku ja järglased
muudaFriedrich V abiellus 1613. aastal Inglismaa ja Iirimaa kuninga ning Šotimaa kuninga James I ning Taani ja Norra kuninga (1559–1588) Frederik II tütre Anne tütre Elizabeth Stuartiga (1596–1662).
Vaata ka
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Friedrich V (Pfalzi kuurvürst) |
| Eelnev Friedrich IV |
Pfalzi kuurvürst 1610–1623 |
Järgnev Karl I Ludwig |
| Eelnev Ferdinand II |
Tšehhi kuningas 1619–1620 |
Järgnev Ferdinand II |