Juuru lade
Juuru lade on siluri ladestu Llandovery ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1]
Ladet hakkas esimesena eristama Friedrich Schmidt aastal 1858. Lademe stratotüübiks määras ta tänapäevaks hävinud paljandi Juurus, lademe neostratotüübiks on aga Juuru 335 puurauk. Juuru aleviku järgi on lade ka nime saanud.[2] Üleilmses standardis vastab sellele Rhuddani lade. Juuru lademe all lamab Porkuni lade ja temal lasub Raikküla lade.[3]
Lademe vanus on 445,6...441 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Stačiūnai kihistu, milles on eristatud Stūri kihistik ja Leedu keskosas ka Rovėja kihistikku; Õhne kihistu, milles on eristatud Rozēni, Rūja ja Puikule kihistikud; Tamsalu kihistu, milles on eristatud Karinu ja Tammiku kihistikud, ning Varbola kihistu, milles on eristatud Koigi kihistik. Õhne kihistu kõige alumisemad kihid ulatuvad lisaks silurile ka ordoviitsiumisse.[4]
Leedu keskosas moodustab selle ja Raikküla lademe vahelise üksuse Apaščia kihistu. Ka ühendatakse Juuru ja Raikküla lademed Leedus ühiseks Juuru-Raikküla lademeks.[5]
Lademe paksus Eestis on 20–65 m.[1]
Lademe avamusala kulgeb Kesk-Hiiumaalt Peipsi lähedale.[1] Nagu siluri lademetele Eestis omane, ei ole selle kivimid devonis esinenud kulutuse tõttu esindatud Ida- ega Kagu-Eestis.[6]
Lade paljandub näiteks Hillestel ja Pullapääl.[1]
Lademe kivimkoosseisus on palju lubjakivi.[7] Lõunapoolsetes piirkondades lisandub sellele ka mergel.[8]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 168.
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ http://stratigraafia.info/materjalid/eesti_strat/Silurian_2015.pdf
- ↑ http://stratigraafia.info/materjalid/eesti_strat/Ordovician_2014.pdf
- ↑ LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 14
- ↑ Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
- ↑ http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
- ↑ Juuru Stage by H. Nestor. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3.