Stratotüüp

Stratotüüp (ka tüüpläbilõige) on kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise üksuse või selle piiride määratlemiseks ja iseloomustamiseks. Stratotüüp on etaloniks selle stratigraafilise üksuse kirjeldamisel teistes asukohtades.

Osmussaare kihistiku holostratotüüp Osmussaare pank

Stratotüüp võib olla:

• Looduslik paljand (nt Osmussaare kihistiku holostratotüüp Osmussaare pank)
• Tehislik paljand (nt Kiviõli kihistiku holostratotüüp Küttejõu karjäär)
• Puurauk (nt Paralepa kihistiku holostratotüüp Haapsalu 203 puurauk)

Stratotüüpide jagunemine

Stratotüübid jagunevad:

Holostratotüüp

autori poolt määratud stratigraafilise üksuse või piiri originaalstratotüüp. Enamasti on stratigraafilise üksuse nimetus tuletatud holostratotüübist.

Neostratotüüp

uus stratotüüp, mis määratakse originaalse stratotüübi hävinemisel või juurdepääsmatuks muutumisel. Näiteks Sirgala kihistiku neostratotüübiks määrati Meriküla F-169 puurauk, kuna holostratotüüp Mustajõe 311 puursüdamik hävis tulekahjus.

Parastratotüüp

lisastratotüüp, mida autor kasutab holostratotüübis halvemini esindatud, kuid tema jaoks oluliste nähtuste või kihtide illustreerimiseks.

Lektostratotüüp

korrektselt määratud algupärase (holo)stratotüübi puudumise tõttu valitud stratotüüp varemkirjeldatud stratigraafilise üksuse jaoks.

Hüpostratotüüp

peale holostratotüübi (ja parastratotüübi) määramist püstitatud stratotüüp, mille eesmärk on laiendada teavet üksuse või tema piiride kohta teistesse piirkondadesse. Hüpostratotüüp jääb alati allutatuks holostratotüübile.

Üksusstratotüüp

kihiline stratigraafilise üksuse tüüpläbilõige (vahemik), mis on standardiks selle üksuse defineerimisel või iseloomustamisel.

Koondstratotüüp

üksusstratotüüp, mis on moodustatud rea teatud kihtidele kuuluvate spetsiifiliste vahemike kombineerimisel selleks, et saada viitamiseks sobiv koondstandard.

Piiristratotüüp

kindel kihtide järjestus, mis sisaldab kahe stratigraafilise üksuse vahel asuva piiri defineerimiseks vajalikku punkti.

Stratotüüpide määramine

Ediacara ladestu piirstratotüüp Lõuna-Austraalia osariigis

Ediacara ladestu alumist piiri tähistav "kuldne nael"

Stratotüübi määramisel on oluline, et see esindaks kogu terviklikkuses stratigraafilist üksust, mille stratotüübiks ta on nimetatud. Oluline on ka stratotüübiks nimetatud paljandi ligipääsetavus ning pikaajaline säiluvus, et see oleks igal ajahetkel vabalt ligipääsetav kõigile soovijatele. Stratotüüpi tuleb kirjeldada nii geoloogiliselt (geoloogilised, paleontoloogilised, geofüüsikalised ja geomorfoloogilised tunnused) kui ka geograafiliselt, et näidata ära stratotüübi paiknemine ning selle geograafiline levik. Stratotüüp tuleks selgelt tähistada, eriti oluline on see piiristratotüüpide puhul, mille üksuste vahelised piirid tuleb püsivalt märgistada.

Ülemaailmsete stratigraafiliste üksuste määramisega tegeleb Rahvusvaheline Stratigraafia Komisjon (International Commission on Stratigraphy). Ühtlasi tegeleb komisjon globaalsete piiristratotüüpide ja piiripunktide (Global Boundary Stratotype Section and Points) nimetamisega, mis tähistavad globaalse kronostratigraafilise skaala lademete piire. Lademete piirid määratakse enamasti paleontoloogiliselt, kusjuures muutus fossiilide sisalduses peab olema väga selgelt nähtav. Lademete alumised piirid tähistatakse piiristratotüübiks oleva paljandi seinas niinimetatud kuldse naelaga.

Eestis tegeleb stratigraafiliste üksuste ning stratotüüpide nomenklatuuriga Eesti Geoloogia Seltsi juures tegutsev Eesti Stratigraafia Komisjon, mille esimeheks on Tallinna Tehnikaülikooli professor ning Geoloogia instituudi direktor Olle Hints.

Välislingid

Eesti Stratigraafia Komisjon
Eesti stratigraafiliste üksuste kataloog
Stratotüüpide portaal
International Commission on Stratigraphy