Karjala-Soome NSV

Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid: Karjala-Soome NSV ja KSNSV) oli NSV Liidu liiduvabariik aastatel 19401956. KSNSV moodustati 31. märtsil 1940, liites Talvesõja jooksul Soomelt vallutatud alad Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Tegemist oli 12. liiduvabariigiga Nõukogude Liidu koosseisus. Karjala-Soome riigikeeled olid vene keel ja soome keel, pealinn oli Petroskoi.[1][2] Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist tehti 16. juulil 1956 Nõukogude Liidu Ülemnõukogu otsusega taas Karjala ANSV, mis hakkas kuuluma Vene NFSV koosseisu.[3]

Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik


soome keeles:Karjalais-suomalainen sosialistinen neuvostotasavalta
vene keeles: Карело-Финская Советская Социалистическая Республика
((Karelo-Finskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika))
31.03.1940–16.07.1956
Soviet Union - Karelo-Finnish SSR (1940).svg
Karjala Soome NSV 1940. aasta piirides
Valitsusvorm marksism-leninism
Osa Nõukogude Liit
Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Otto Wille Kuusinen
Pealinn Petroskoi
Pindala 172 400 km²
Rahvaarv 651 300 (1959)
Ajalugu ja sündmused
31.03.1940 Karjala-Soome NSV rajamine
16.07.1956 Karjala-Soome NSV likvideerimine
Riigikeeled soome keel, vene keel
Rahaühik rubla
Deviis "Kaikkien maiden proletaarit, liittykää yhteen!"
Hümn Karjala-Soome NSV hümn
Eelnev Järgnev
Karjala ANSV, Soome Karjala ANSV, Vene NFSV

AjaluguRedigeeri

EelluguRedigeeri

Karjala-Soome NSV varajasem ajalugu on peamiselt seotud Karjala ajalooga. Keskajast kuni 20. sajandi alguseni oli tegemist Venemaa perifeeriaga, mis oli hõredalt asustatud õigeusku karjalaste ja venelastega. Rohkem tähelepanu hakkas Karjala saama 19. sajandil, mil soomlaste kontaktid karjalastega sagenesid ning soomlased rajasid Karjalas koole, kus õpetati karjala noori. Soome organiseeritud koolivõrgu tulemuseks oli Karjala rahvuse ärkamine, mis oli aga tugevalt soomemeelne.[4] Venemaa kodusõja ajal tegid soomlased mitu katset Karjalat Venemaa küljest lahti lõigata, regiooni kas Soomega liites või Karjala iseseisvumist toetades. Soome riigiga stabiilse piiri saavutamiseks lubas Nõukogude Venemaa Karjalale ametliku Tartu rahuga autonoomiat, mida küll täideti vaid paberil, luues regioonis Karjala Töörahva Kommuuni.[5]

Kommuun rajati 1920. aasta suvel ja Karjala-Soome NSV pidas seda Karjala omariikluse ametlikuks alguseks. Kommuunis elas 147 300 inimest, kellest karjalased moodustasid 60 ja venelased 37 protsenti. Kuna Karjalas said juhtivatele kohtadele Soome kodusõja kaotanud punasoomlased, jätkus ka autonoomia ajal karjalaste soomestamise poliitika. Töörahva kommuun korraldati ümber 1923. aasta 25. juulil, mil lähtudes "Karjala töötajate soovist" moodustati Autonoomne Karjala Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.[5][6]

Karjala-Soome moodustamineRedigeeri

Karjala-Soome NSV moodustati 1940. aastal pärast Talvesõda, mil liideti Soomelt vallutatud 36 000 ruutkilomeetrit alasid Karjala ANSV territooriumiga. 31. märtsil kiitis Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu heaks Karjala-Soome liiduvabariigi asutamise, nime "Soome" lisamisel alale sai põhjenduseks, et Talvesõja jooksul oli Nõukogude Liit enda alla liitnud ka "puht-Soome alad."[7] Otto Kuusinen sai Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe koha.[2] Esimesed ametlikud Karjala-Soome valimised NSV Liidu Ülemnõukokku toimusid 16. juunil 1940.[8]

Soomelt vallutatud alad olid inimtühjad, sest soomlased evakueeriti pärast sõda kodumaale. Seetõttu alustas Nõukogude Liit Karjalasse rahva asustamise teistest liiduvabariikidest. Poole aastaga oli inimtühjadele aladele asustatud juba 884 perekonda.[9]

Karjala-Soome nägi oma lühikese ajaloo jooksul mitut piiriõgvendamist Vene NFSV kasuks. 1944. aastal võeti Karjala-Soome NSV-lt ära Karjala kannase osad ning Viiburi ja Käkisalmi linn koos ümbrusega ning liideti Leningradi oblastiga. 1953. aastal liideti Alakurtti külanõukogu territoorium Murmanski oblastiga.

Karjala-Soome likvideerimineRedigeeri

1956. aastal otsustas Nõukogude Liit likvideerida Karjala-Soome NSV. 16. juuli NSV Liidu Ülemnõukogu istungil esitas Karjala-Soome Ülemnõukogu presiidiumi esimees Kuusinen palve kujundada KSNSV ümber Karjala Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, mis tuleks lülitada Vene NFSV koosseisu. Põhjusena tõi Kuusinen välja "vabariigi töötajate soovi". Otsus võeti vastu ühehäälselt ja liiduvabariik likvideeriti.[10] Liiduvabariigi likvideerimise teiste põhjustena on välja toodud veel KSNSV vähest võimekust oma metsamajandusega toime tulla, fakt, et territooriumi rahvuslik koosseis ei peegeldanud enam territooriumi ametlikku staatust (umbes 10% rahvast olid karjalased) ning tõenäoliselt ka suhete paranemine Soomega, mille tõttu Nõukogude Liit ei näinud enam põhjust Soome suveräänsust nimekaaslasega ähvardada.[3][11]

GeograafiaRedigeeri

Karjala-Soome geograafia on tugevalt seotud tema asukohaga Põhja-Euroopas. Karjala-Soome põhjas ja lõunas piirnes Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigiga, idas Valge merega ning läänes Soome Vabariigiga. Väikese rahvastikutiheduse ja halva põllumaa tõttu moodustasid üle 70% Karjala-Soome territooriumist metsad. Sarnaselt Soomega oli KSNSV järvederikas – kokku oli järvi üle 20 000.[12]

KultuurRedigeeri

Kuna Karjala-Soome NSV oli varasema riikliku ajaloota, keskendus Nõukogude võim Karjalas karjala-soome rahva identiteedi loomisele. Karjala-soome riikluse aluseks oli keele- ja identiteediarendus Nõukogude Liidus alanud juba 1920. aastatel,[13] kuid sai regiooni liiduvabariigiks muutmisega uue hoo sisse. Enamik kaasaegseid kirjateoseid kasutasid KSNSV rahva kirjeldamiseks alati väljendit "karjala-soome rahvas," vältides rääkimast vaid ühest rahvast. Üldiselt rajati üsna tüüpiline Nõukogude versioon rahva ajaloost: karjala-soome rahvas kiratses 13. sajandist peale, mil välisriigid Karjala hõivasid ning rahvas kannatas kuni 20. sajandi alguseni, mil Nõukogude kord päästis karjala-soome rahva.[14]

Karjala-Soome tunnistas ka oma seost Soomega ning KSNSV ajalookäsitluses mainiti tihti ka Soome kodusõja ajalugu. Sarnaselt soomlastega pidas ka karjala-soome rahvas oma rahvuseeposeks "Kalevala" eepost ning tähistas 1949. aastal suurejooneliselt eepose 100. aastapäeva.[15] Sellegipoolest kirjeldati Soome Vabariiki äärmiselt negatiivselt ja rõhutati karjala-soome rahva vabadust Soome kodanlusest.[14]

JuhtkondRedigeeri

ParteijuhidRedigeeri

Karjala-Soome NSV K(b)P KK esimesed sekretäridRedigeeri

Nr Ametiaeg Nimi
1
1940−1950
Gennadi Nikolajevitš Kuprijanov (1905−1979)
2
1950
Aleksandr Andrejevitš Kondakov (1908−1954)
3
1950−1952
Aleksandr Nikolajevitš Jegorov (1904−1988)

Karjala-Soome NSV KP KK esimesed sekretäridRedigeeri

Nr Ametiaeg Nimi
1952−1955
Aleksandr Nikolajevitš Jegorov (1904−1988)
4
1955−1956
Leonid Ignatjevitš Lubennikov (1910−1988)

Karjala-Soome NSV K(b)P KK teine sekretärRedigeeri

Nr Ametiaeg Nimi
1
1947−1951
Juri Vladimirovitš Andropov (1914−1984)

RiigipeadRedigeeri

Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu esimehedRedigeeri

Nr Ametiaeg Nimi
1
1940
Mark Vassiljevitš Gorbatšov (1902−1964)
2
1940−1956
Otto Wille Kuusinen (1881−1964)

ValitsusRedigeeri

Karjala-Soome NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimeesRedigeeri

Nr Ametiaeg Nimi
1
1940−1946
Paavo Prokkonen (1909−1979)

Karjala-Soome NSV Ministrite Nõukogu esimehedRedigeeri

Nr Ametiaeg Nimi Märkused
1946−1947
Paavo Prokkonen (1909−1979)
2
1947−1950
Voldemar Virolainen (1901−1983)
1950−1956
Paavo Prokkonen (1909−1979) Teine ametiaeg

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Karjala-Soome - 12. N. Wene Wabariigiks". Postimees. 01.04.1940.
  2. 2,0 2,1 "Karjala-Soome wabariigi põhiseadus". Postimees. 11.07.1940.
  3. 3,0 3,1 "Karjala kurbmäng". Stockholms-Tidningen Eestlastele. 22.07.1956.
  4. Aki Roosaar (2014). Suur-Soome plaan: 1917-1922. Tartu
  5. 5,0 5,1 Jaak Prozes (08.06.2020). "100 aastat Karjala autonoomiat". Fenno-Ugria. Vaadatud 19.02.2022.
  6. M. Irinin (30.03.1950). "KARJALA-SOOME RAHVA PIDUPÄEV". Harju Elu : Harjumaa ajaleht.
  7. "Karjala-Soome föderatiivseks vabariigiks". Päewaleht. 01.04.1940.
  8. "Valimised Karjala-Soome nõukogude vabariigis". Uus Eesti. 18.06.1940.
  9. "Põlluharijaid Karjala-Soome". Postimees. 09.09.1940.
  10. "16. juuli istung". Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja. 19.07.1956.
  11. "Soome unistab Karjalast". Vaba Eestlane. 04.08.1956.
  12. "Karjala-Soome Nõukogude vabariigi edusammud". Järva Teataja. 28.06.1940.
  13. "Karjala Soome keel Murmani raudteedel". Edasi : Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja. 17.02.1925.
  14. 14,0 14,1 I. Františev (1947). Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Tallinn: RK "Poliitiline Kirjandus". Lk 3-50.
  15. O. Einari (03.03.1949). ""Kalevala" ilmumise 100. aastapäev". Säde : lasteleht.