Karjala-Soome NSV

Karjala-Soome NSV (lühend KSNSV) oli NSV Liidu liiduvabariik aastatel 19401956. KSNSV moodustati 31. märtsil 1940, liites Talvesõja jooksul Soomelt vallutatud alad Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Tegemist oli 12. liiduvabariigiga Nõukogude Liidu koosseisus. Karjala-Soome riigikeeled olid vene keel ja soome keel, pealinn oli Petroskoi.[1][2] Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist tehti 16. juulil 1956 Nõukogude Liidu Ülemnõukogu otsusel taas Karjala ANSV, mis hakkas kuuluma Vene NFSV koosseisu.[3]

Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

soome Karjalais-suomalainen sosialistinen neuvostotasavalta
vene Карело-Финская Советская Социалистическая Республика
(Karelo-Finskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika)


Pindala: 172 400 km²
Elanikke: 651 300 (1959)
Pealinn: Petroskoi
SovietUnionKarelia.png

AjaluguRedigeeri

Karjala-Soome NSV ajalugu defineerib Karjala ajalugu. Keskajast kuni 20. sajandi alguseni oli tegemist Venemaa perifeeriaga, mis oli hõredalt asustatud õigeusku karjalaste ja venelastega. Rohkem tähelepanu hakkas Karjala saama Venemaa kodusõja ajal, mil soomlased tegid mitu katset Karjalat Venemaa küljest lahti lõigata, regiooni kas Soomega liites või Karjala iseseisvumist toetades. Soomlastega rahu saavutamiseks lubas Nõukogude Venemaa Karjalale ametlikku Tartu rahuga autonoomiat, mida küll täideti vaid paberil, luues regioonis Karjala Töörahva Kommuuni. Kommuunis elas 147 300 inimest, kellest karjalased moodustasid 60 ja venelased 37 protsenti. Töörahva kommuun eksisteeris kuni 1923. aastani, mil moodustati Autonoomne Karjala Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Kuna Karjalas said juhtivatele kohtadele Soome kodusõja kaotanud punasoomlased, jätkus autonoomia ajal karjalaste soomestamise poliitika.[4]

Karjala-Soome NSV moodustati 1940. aastal pärast Talvesõda, mil liideti Soomelt vallutatud 36 000 ruutkilomeetrit alasid Karjala ANSV territooriumiga. 31. märtsil kiitis Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu heaks Karjala-Soome liiduvabariigi rajamise, nime "Soome" lisamisel alale sai põhjenduseks, et Talvesõja jooksul oli Nõukogude Liit enda alla liitnud ka "puht-Soome alad."[5] Otto Kuusinen sai Karjala-Soome Ülemnõukogu presiidiumi esimehe koha.[2] Esimesed ametlikud Karjala-Soome valimised NSV Liidu Ülemnõukokku toimusid 16. juunil 1940.[6]

Karjala-Soome nägi oma lühikese ajaloo jooksul mitut piiriõgvendamist Vene NFSV kasuks. 1944. aastal võeti Karjala-Soome NSV-lt ära Karjala kannase osad ning Viiburi ja Käkisalmi linn koos ümbrusega ning liideti Leningradi oblastiga. 1953. aastal liideti Alakurtti külanõukogu territoorium Murmanski oblastiga.

1956. aastal otsustas Nõukogude Liit likvideerida Karjala-Soome NSV. 16. juuli NSV Liidu Ülemnõukogu istungil esitas Karjala-Soome presiidiumi esimees Kuusinen palve kujundada KSNSV ümber Karjala Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, mis tuleks lülitada VNFSV koosseisu. Põhjusena tõi Kuusinen välja "vabariigi töötajate soovi". Otsus võeti vastu ühehäälselt ja liiduvabariik likvideeriti.[7] Liiduvabariigi likvideerimise teiste põhjustena on välja toodud veel KSNSV vähest võimekust oma metsamajandusega toime tulla, fakt, et territooriumi rahvuslik koosseis ei peegeldanud enam territooriumi ametlikku staatust (umbes 10% rahvast olid karjalased) ning tõenäoliselt ka suhete paranemine Soomega, mille tõttu Nõukogude Liit ei näinud enam põhjust Soome suveräänsust nimekaaslasega ähvardada.[3][8]

GeograafiaRedigeeri

Karjala-Soome geograafia on tugevalt seotud tema asukohaga Põhja-Euroopas. Karjala-Soome põhjas ja lõunas piirnes Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigiga, idas Valge merega ning läänes Soome Vabariigiga. Väikese rahvastikutiheduse ja halva põllumaa tõttu moodustasid üle 70% Karjala-Soome territooriumist metsad. Sarnaselt Soomega oli KSNSV järvederikas – kokku oli järvi üle 20 000.[9]

Karjala-Soome NSV hümnRedigeeri

Hümni viisi autor on Karl Rautio ja sõnad on kirjutanud Armas Äikiä.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Karjala-Soome - 12. N. Wene Wabariigiks". Postimees. 01.04.1940.
  2. 2,0 2,1 "Karjala-Soome wabariigi põhiseadus". Postimees. 11.07.1940.
  3. 3,0 3,1 "Karjala kurbmäng". Stockholms-Tidningen Eestlastele. 22.07.1956.
  4. Jaak Prozes (08.06.2020). "100 aastat Karjala autonoomiat". Fenno-Ugria. Vaadatud 19.02.2022.
  5. "Karjala-Soome föderatiivseks vabariigiks". Päewaleht. 01.04.1940.
  6. "Valimised Karjala-Soome nõukogude vabariigis". Uus Eesti. 18.06.1940.
  7. "16. juuli istung". Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja. 19.07.1956.
  8. "Soome unistab Karjalast". Vaba Eestlane. 04.08.1956.
  9. "Karjala-Soome Nõukogude vabariigi edusammud". Järva Teataja. 28.06.1940.