Karjala-Soome NSV lipp
Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi lipp oli Nõukogude Liidu liiduvabariigi Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ametlik lipp.
.svg)
Lipu kirjeldus muuda
Esimene lipp (1940–1953) muuda
.svg)
Pärast Talvesõda rajas Nõukogude Liit 31. märtsil Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, liites kokku 1940. aastal Soomelt vallutatud alad Ida-Karjalas asuva Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Uuele Nõukogude liiduvabariigile loodi ka tollasele Nõukogude standardile vastav lipp.[1]
Esimene lipp oli kasutuses aastatel 1940–1953 ja selle välimus sai paika pandud Karjala-Soome põhiseaduses. Lipp oli peaaegu täielikult punane - vaid selle vardapoolses ülanurgas oli kuldsed ristatud sirp ja vasar viieharulise tähega, mille all oli ametlikes liiduvabariigi keeltes kirjas kuldete tähtedega kirjutatud KSNSV nimi: ülemisel real oli soomekeelne kiri "Karjalais-Suomalainen SNT", selle all aga venekeelne kiri "Карело-Финская ССР".[1] Lipu pikkuse ja laiuse suhe oli proportsioonides 1:2.[2]
1947. aasta projekt muuda
.png)
1947. aastal koostas Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu Presiidium Karjala-Soome jaoks uue riikliku lipu. KSNSV riigilipp pidi selle järgi olema punalipp, mille ülanurgas on kuldne sirp ja vasar punase viieharulise tähega varrepoolses otsas. Sirbi ja vasara all on kirjas "K-SNSV" soome ja vene keeles. Lisaks sellele oli lipul altotsast 11 cm kaugusel 5 cm laiune roheline triip, mis sümboliseerib Karjala-Soome metsarikkust ja vabariigi majanduse alust. Rohelisesest triibu sentimeeter eemal on 17 cm laiune sinine riba, mis tähistab Karjala-Soome rohkeid jõgesid ja järvi. Sinine riba on kaunistatud kuuse kuju moodustava rahvusliku kaunistusega. Lipu laiuse ja pikkuse suhe oli 1:2. Lipu projekt saadeti Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi, kuid kuna sealt (heakskiitvat) vastust ei tulnud, siis lippu kasutusse ei võetud.[2]
Teine lipp (1953–1956) muuda
Alles pärast Stalini surma otsustas KSNSV Ülemnõukogu Presiidium uuesti välja kuulutada 13. märtsil 1953 plaani muuta riigilippu. KSNSV III Ülemnõukogu istungil 1. septembril 1953 võeti kasutusele uus Karjala-Soome lipp. Riigilipp oli punane, kuid selle alaservas oli kaks horisontaalset laiu - üleval sinine ja all roheline. Vardapoolses ülanurgas olid ristatud kuldsed sirbi ja vasara kujutised, nende kohal punane kuldse äärisega viisnurk. Punane värv tähendas kuulumist Nõukogude Liitu, tumesinine värv sümboliseeris Karjala järvi ja jõgesid ning roheline värv tähendas Karjala tohutut metsamaad.[1]
Lipp oli kasutusel 1956. aastani, mil Karjala-Soome NSV muudeti tagasi Karjala Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Edaspidi kasutati territooriumi tähistamiseks kasutati Karjala ANSV lippu. Nõukogude Liidu lagunemise järel võttis 16. veebruaril 1993 Karjala ANSV järglane Karjala Vabariik kasutusele ametliku riigilipu, mis oli inspireeritud Karjala-Soome NSV viimasest lipust ning kasutab sarnaseid lipuvärve.[1]