Apollo 11

Apollo 11 oli NASA Apollo programmi viies mehitatud missioon, mis sooritas kolmanda mehitatud lennu Kuu orbiidile ja esimese mehitatud maandumise Kuu pinnale.

Apollo 11

Buzz Aldrin Kuu pinnal.
Missiooni tüüp	Mehitatud missioon Kuule
Operaator	NASA
COSPAR ID	CSM: 1969-059A LM: 1969-059C
SATCAT	CSM: 4039 LM: 4041
Missiooni kestus	8 päeva 3 tundi 18 minutit 35 sekundit
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat	Apollo CSM-107 Apollo LM-5
Tootja	CSM: North American Rockwell LM: Grumman
Stardimass	45702 kg
Maandumismass	4932 kg
Meeskond
Meeskonna suurus	3
Meeskonna liikmed	Neil Armstrong Michael Collins Buzz Aldrin
Kutsung	CSM: Columbia LM: Eagle
Missiooni algus
Stardi aeg	13.32.00, 16. juuli 1969 (UTC)
Kanderakett	Saturn V
Stardikompleks	Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Missiooni lõpp
Vastuvõtja	USS Hornet
Maandumise aeg	16.50.35, 24. juuli 1969 (UTC)
Maandumispaik	Vaikne ookean
Armstrong, Collins, Aldrin Apollo programm

Video Kuul käimisest

Apollo 11 startis 16. juulil 1969, kohaliku aja järgi 9:32 Kennedy Kosmosekeskusest. Kolm päeva pärast kanderaketist eraldumist, saabus kosmoselaev Kuu orbiidile ning Armstrong ja Aldrin asusid kuumoodulisse. Kuumoodul maandus 20. juulil 1969, kell 20:18 (UTC) Vaikuse merre ning 21. juulil kell 2:56 (UTC) astus Armstrong Kuu pinnale. Sündmusest tehti televisiooni otseülekanne, mida vaatas hinnanguliselt 600 miljonit inimest. Astronaudid veetsid Kuu pinnal 21 ja pool tundi ning sooritasid ühe väljumise Kuu pinnale, mille raames koguti 21,5 kg kivimeid.

Apollo 11 naasis Maale 24. juulil, maandudes Vaiksesse ookeani.

Teel Kuule

Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin.

1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin).

Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel.

Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Umbes 6 minutit enne turvalise Kuu pinnale laskumiseni jäänud aega väljastas Apollo navigatsiooniarvuti kontrollpaneelile veakoode 1202 ja 1201, mis olid põhjustatud mälu ületäitumisest. Astronaudid said juhtimiskeskusest juhise eirata veateateid ja jätkata laskumist.

Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuu pinnani on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. «Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. 'Kotkas' on laskunud!» kõlas eetris.

Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid.

Armstrongi samm Kuu pinnale

Washington Post teatamas ajaloolisest sündmusest

Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima.

Kuust lahutas teda üheksa astet.

Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla,» ütles Neil hiljem pressikonverentsil.

Tallinnas oli 21. juuli, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal seisis. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad.

18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin.

Esimeseks ülesandeks oli katsetada erinevaid liikumisviise Kuul, kus gravitatsioonijõud on umbes kuus korda väiksem kui Maal. Liikumine sujus võrreldes maapealsete katsetega üllatavalt hästi.

Astronaudid heiskasid Kuule Ameerika Ühendriikide lipu. Et Kuul ei ole tuult, oli lipuriie kinnitatud L-tähe kujulisele vardale. Asfalti meenutavale Vaikuse mere pinnale pandi mälestustahvel, millel oli Maa kummagi poolkera kujutis, astronautide ja president Nixoni allkirjad ning kiri: «Siia astus 1969. aastal esimest korda inimene planeedilt Maa! Me tõime kaasa rahusoovid kogu inimkonnalt.»

Kuule jäid ka medalid kahe hukkunud kosmonaudi ja kolme Apollo 1 astronaudi nimega ning mündisuurune ränist ketas, millele oli graveeritud mikroskoopiline tekst nelja Ameerika Ühendriikide presidendi pöördumisega ning hea tahte avaldustega 73 riigi esindajatelt (valdavalt riigipeadelt). Nende hulgas oli ka Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni avaldus:

„The people of Estonia join those who hope and work for freedom and a better world. – Ernst Jaakson

Peakonsul Jaaksoni läkituse tõlge Ameerika Häälelt 6. augustil 1969: "Eesti rahvas ühineb nendega, kelle lootus ja töö on suunatud vabaduse ja parema maailma saavutamisele."“

Kuule jäetud ränist ketas kõrvuti USA 50-sendisega

Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal veidi üle kahe ja poole tunni. Nad kogusid ligi 22 kilogrammi pinnaseproove, tegid kümneid fotosid ja võtsid vastu president Nixoni õnnitlused. Nad paigaldasid Kuule ka seismomeetri ja peegeldi Maa ja Kuu vahelise täpse kauguse mõõtmiseks laserkiire abil.

Esimesena ronis kuumoodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut, ja lahkusid Kuult 21. juulil. Õhkutõusu salvestanud kaamera talletas Kuule jäänud lipu kõikumise mootori käivitumisel, kuid Buzz Aldrin väidab, et nägi, kuidas lipp lõpuks ümber kukkus. Selle vältimiseks püstitati järgmistel lendudel lipp kuumoodulist kaugemale.

Maandumine ja karantiin

Karantiinis astronaudid vestlemas president Nixoniga

Kosmoselaev jõudis Maale tagasi 24. juulil ning kukkus Vaiksesse ookeani 812 meremiili Hawaii saartest edelas. Apollo 11 meeskond maandus 13 meremiili (24 km) kaugusel USA mereväe lennukikandjast USS Hornet, mis neid ootas. Kopteritelt merre hüpanud tuukrid stabiliseerisid laeva ja andsid astronautidele kaitseülikonnad, mida nad pidid kandma karantiiniruumidesse jõudmiseni.

NASA pidas võimalust, et Apollo 11 meeskond Kuult tundmatuid patogeene kaasa toob, vähetõenäoliseks aga võimalikuks ja seetõttu rakendati suuri ettevaatusabinõusid. NASA kahtlustas et kui Kuul on elu, võisid mehed Kuu pinnal tundmatute patogeenidega kokku puutuda ja need Maale kaasa tuua. Seetõttu oli meeskond 21 päeva karantiinis. Karantiini rakendati ka Apollo 12 ja 14 lennul (Apollo 13 ei maandunud). Kui tõestati et Kuu on elutu, lõpetati ka karantiini kasutamine.

Luna 11

Kolm päeva enne Apollo 11 reisi startis ka venelaste automaatjaam Luna 11, kuid see purunes Kuule maandumisel. 1971. aastaks olid venelased katsetanud vaid nelja uue mootoriga kuuraketti, mille reisid olid kõik lõppenud plahvatustega.

Kirjandus

• Andrew Chaikin. "A Man on the Moon", ISBN 0-670-81446-6

Välislingid

• Hiigelsamm kogu inimkonnale, SL Õhtuleht
• Kuu uurimine
• Jaroslav Gonovalov. «Tõde Apollo programmist: lahing Kuu pärast», Moskva 2000.
• Apollo 11 30. aastapäev
• Apollo 11-ga saadetud hea tahte avaldused
• Lipu paigaldamisest Kuule