Apollo 1
Apollo 1 oli NASA Apollo programmi missioon, mis oleks olnud programmi esimene mehitatud missioon. Missiooni start oli määratud 21. veebruarile 1967, kuid missioonil kasutatud kosmoselaev hävis stardiplatvormil toimunud lennueelsel testil 27. jaanuaril 1967, kui juhtimismoodulis puhkes tulekahju. Kõik kolm moodulis viibinud meeskonnaliiget hukkusid.
 Apollo 1 kapsel pärast põlengut | |
| Nimed | AS-204, Apollo 1 |
|---|---|
| Missiooni tüüp | mehitatud juhtimismooduli katselend |
| Operaator | NASA |
| Missiooni kestus | kuni 14 päeva (planeeritud) |
| Kosmoseaparaadi omadused | |
| Kosmoseaparaat | Apollo CSM-012 |
| Tootja | North American Rockwell |
| Stardimass | 20 000 kg |
| Meeskond | |
| Meeskonna suurus | 3 |
| Meeskonna liikmed |
Gus Grissom Edward H. White Roger B. Chaffee |
| Missiooni algus | |
| Stardi aeg | 21. veebruar 1967 |
| Kanderakett | Saturn IB |
| Stardikompleks | Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 34 |
  Gus Grissom, Ed White ja Roger Chaffee | |
Tulekahju põhjustas puhta hapniku keskkonnas elektrijuhtmestiku vea tõttu tekkinud säde. Kui jahutusvedelik ja sünteetilised materjalid süttisid, tõusis temperatuur kapslis mõne sekundiga üle 1300 °C. Kapsli luuk avanes sissepoole ning kuna kapslis oli kõrgem õhurõhk kui väljas, ei saanud astronaudid seda õnnetuse ajal avada ja jäid kapslisse lõksu.
Rõhk kapslis oli normaalrõhust veidi suurem (umbes 1150 hPa). Puhta hapniku kasutamine on möödapääsmatu orbiidil, kus õhurõhk kapslis on vaid umbes kolmandik normaalrõhust. Varem oli samades tingimustes edukalt katsetatud nii Mercury kui ka Gemini mooduleid.
Mehitatud Apollo lennud peatati 20 kuuks, kuni NASA ehitas juhtimismooduli ümber. Samas oli lennukeelu ajal võimalik katsetada kuumoodulit ning Saturn V kanderaketti. Apollo 1-le määratud kanderaketti kasutati missioonil Apollo 5. Esimene mehitatud Apollo missioon toimus oktoobris 1968, kui startis Apollo 7.
MeeskondRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Andrew Chaikin. "A Man on the Moon", ISBN 0-670-81446-6