Virgil Ivan Grissom (tuntud kui Gus Grissom; 3. aprill 1926 Mitchell, Indiana27. jaanuar 1967 Cape Canaveral, Florida) oli USA astronaut.

Gus Grissom
Lisa pildiallkiri.
Sünninimi Virgil Ivan Grissom
Sünniaeg 3. aprill 1926
Mitchell, Indiana
Surmaaeg 27. jaanuar 1967 (40-aastaselt)
Cape Canaveral, Florida
Rahvus ameeriklane
Alma mater Purdue Ülikool
Ameerika Ühendriikide Õhuväe Tehnoloogiainstituut
Sõjaväeline karjäär
Truudusvanne  Ameerika Ühendriigid
Teenistus Ameerika Ühendriikide Relvajõud
Teenistusaeg 1944–1967
Auaste kolonelleitnant
Üksus(ed) õhuvägi
Sõjad/lahingud Korea sõda

Grissom õppis Purdue Ülikoolis mehaanikat ning lõpetas selle bakalaureusekraadiga. Seejärel liitus ta USA õhujõududega ja sooritas Korea sõjas üle 100 lahingulennu. 1955. ja 1956. aastal õppis ta lennundustehnikat ning omandas katselenduri kutse.

1959. aastal valiti Gus Grissom NASA astronautide esimesse gruppi.[1] 21. juulil 1961 sai temast Al Shepardi järel teine kosmoselennu sooritanud ameeriklane. Suborbitaalne lend kosmoselaeva Liberty Bell 7 pardal kestis 15 minutit ja 37 sekundit. Ookeani maandumisel oleks Grissom peaaegu uppunud, kui kapsli luuk seletamatul põhjusel iseenesest avanes.[2]

Gemini 3 komandörina tegi Gus Grissom koos John W. Youngiga kolm tiiru Maa orbiidil. Temast sai esimene astronaut, kes oli teist korda kosmoses.[1]

Gus Grissom valiti esimese Apollo-lennu komandöriks. Ta hukkus 27. jaanuaril 1967 Apollo 1 lennueelsel testimisel puhkenud tulekahjus, jäädes koos meeskonnakaaslaste Ed White'i ja Roger B. Chaffeega põlevasse kapslisse lõksu.[3]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 "Gus Grissom: 2nd American in Space". Space.com. Vaadatud 1. august 2018.
  2. "Gus Grissom". Biography.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2018. Vaadatud 1. august 2018.
  3. "Apollo 1: The Fatal Fire". Space.com. Vaadatud 1. august 2018.

Välislingid

muuda