Ava peamenüü

Hiroshima on linn Jaapanis, Hiroshima prefektuuri keskus. Asub Honshū lõunaosas.

Hiroshima

jaapani 広島市 Hiroshima-shi

Flag of Hiroshima City.png
Hiroshima lipp

Pindala: 905 km²
Elanikke: 1 306 589 (2018) Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 34° 23′ N, 132° 27′ E
Hiroshima (Jaapan)
Hiroshima

www.city.hiroshima.lg.jp

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Hiroshima asutati 1589. aastal tasandikule Seto kaldal.

Tuumapommi heitmine HiroshimaleRedigeeri

Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroof on läinud ajalukku esimese ja seni viimase korrana, mil inimkonna ajaloos on kasutatud tuumarelva.[1] Hiroshima muutus 6. augustil 1945 Ameerika Ühendriikide heidetud aatompommi tõttu praktiliselt olematuks.

Tuumapomm (koodnimega Little Boy 'väike poiss') heideti linnale 9500 meetri kõrguselt ameeriklaste sõjalennukilt nimega Enola Gay.[2] Ligi 600 meetri kõrgusel maapinnast plahvatanud Little Boy – 60 kilogrammi rikastatud uraani sisaldanud ja kokku 3600 kg kaalunud aatomipomm – hävitas nelja kilomeetri raadiuses olnu kümne sekundiga. Plahvatuse epitsentrist poole kilomeetri raadiusesse jäänud inimesed hukkusid silmapilkselt. Radiatsioon kergitas maapinna temperatuuri 5000 kraadini, mistõttu inimesed tuhastusid.[3] Kokku põrmustas Little Boy umbes 13 ruutkilomeetri suuruse ala Hiroshimast.[4]

Tol ajal elas Hiroshimas umbes 280 000–290 000 elanikku ja lisaks 43 000 sõdurit.[5] Aatomipommi plahvatus ja sellega kaasnenud lööklaine tapsid erinevatel andmetel kohe 75 000–90 000 inimest.[6] Linna 76 000 ehitisest hävis 70 000, hävisid ka haiglad ja esmaabipunktid ning ravimeid praktiliselt ei olnud. Pool tundi pärast aatomipommiplahvatust kerkis Hiroshima kohale tume pilv, millest hakkas sadama musta vihma, mis oli eluohtlik ja radioaktiive. Enamik ellujäänutest kannatas kogu elu põletushaavade ja kiiritusest põhjustatud haiguste tõttu. Nädalate jooksul pärast aatomipommi suri radioaktiivsusest tingituna veel 30 000 inimest ning 1945. aasta lõpu andmetel oli surnuid juba 140 000. Hilisematel aastakümnetel suri veel kümneid tuhandeid inimesi. Kiirgus mõjutas rasedaid, kelle lapsed sündisid kas surnutena või siis surid esimestel eluaastatel, osa lapsi sündis vigasena. Hiroshimasse saadetud abitöötajad said kiirgusdoosi ning ka neist paljud haigestusid kiiritushaigusse.[7]

Veel Teise maailmasõja alguses eelistasid riigid tsiviilohvreid vältida. Sõja ajal pidi aga see põhimõte taganema. Sõjaliste objektide asemel võtsid lennuväed üha rohkem sihikule just linnu, hoolimata nendes elavatest tuhandetest tsiviilelanikest.[8] 1945. aasta suvel valitses sõjatandril olukord, kus Saksamaa oli juba alistunud, ent Jaapan võitles meeleheitlikult ameeriklastega, kes kaotasid Jaapani lähiümbruse saarestikku vallutades tohutu hulga mehi. Mida lähemale nad Jaapanile jõudsid, seda suuremaks kaotused kasvasid. Peamine strateegiline küsimus Ameerika Ühendriikide värske presidendi Harry Trumani ees oli see, kas rünnata ja vallutada Jaapan mööda maad ja saada seeläbi tohutute kaotuste osaliseks või vältida kaotusi tuumapommi kasutamisega.[9] Tuumapommi kasutamist sõjas nähti niinimetatud "šokistrateegia" elemendina. Selleks, et sundida Jaapan kapituleeruma, oli vaja jaapanlasi vapustada hirmsa šokiga, mis näitaks Ameerika Ühendriikide võimet hävitada vajadusel kogu keisririik.[10] Truman langetas 26. juulil 1945 otsuse kasutada Jaapani vastu tuumapommi, kuna Jaapan lükkas tagasi Potsdami deklaratsiooni ja keeldus liitlastele kapituleerumast.[2]

Tuumapommi heitmine oli oluliseks mõjuteguriks Jaapani alistumisel liitlasvägedele kui ka üldiselt Teise maailmasõja lõppemisele. Tuumapommide heitmine pani alguse tuumarelvade ajastule. See väljendus alguses võidurelvastumises Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kuid hiljem kujunes tuumarelva omamine ka teiste riikide enesekaitsemehhanismiks. [1]

 
Hiroshima pärast tuumapommiplahvatust

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Amy Maguire. "World politics explainer: The atomic bombings of Hiroshima and Nagasaki". The Conversation, 03.09.2018. Kasutatud 31.05.2019.
  2. 2,0 2,1 Inna-Katrin Hein. "Pildid ja video: 70 aastat tagasi muutus Hiroshima peaaegu olematuks". Postimees, 06.08.2015. Kasutatud 31.05.2019.
  3. Inna-Katrin Hein. "Pildid ja video: 70 aastat tagasi muutus Hiroshima peaaegu olematuks". Postimees, 06.08.2015. Kasutatud 31.05.2019.
  4. Rein Turu (2010). II Maailmasõda – täpne ja näitlik teejuht. Tallinn: Varrak. Lk 322. 
  5. Curtis LeMay, Paul Tibbets. "Bombings of Hiroshima and Nagasaki – 1945". Atomic Heritage Foundation, 05.06.2014. Kasutatud 31.05.2019.
  6. Lauri Laugen. "70 aastat tuumapommi heitmisest Hiroshimale: hävingusadu õhust, mida pole maa peal nähtud". Delfi, 06.08.2015. Kasutatud 31.05.2019.
  7. Lauri Laugen. "70 aastat tuumapommi heitmisest Hiroshimale: hävingusadu õhust, mida pole maa peal nähtud". Delfi, 06.08.2015. Kasutatud 31.05.2019.
  8. Heiki Suurkask. "Hiroshima – plahvatus, mis kohutas maailma". Eesti Päevaleht, 06.08.2015. Kasutatud 31.05.2019.
  9. Sven Paulus. "Kuidas tuumalöögid Hiroshimale ja Nagasakile maailma muutsid". Novaator, 09.08.2015. Kasutatud 31.05.2019.
  10. Michael D. Gordin (2008). 5 augustipäeva. Tallinn: Varrak. Lk 34. 

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri