Jaapani Akadeemia

Jaapani Akadeemia (jaapani keeles 日本学士院, Nippon Gakushiin) on Jaapani teaduste akadeemia.

Yukichi Fukuzawa, akadeemia esimene president (1879).

Amane Nishi, akadeemia president 1879–1880 ja 1882–1886.

Saburō Yamada, akadeemia president (1948–1961)

Jaapani Akadeemia asutati aastal 1879 Tōkyōs esialgse nimega Tōkyō Akadeemia; eeskujuks oli Londoni Kuninglik Selts. 1906. aastal reorganiseeriti akadeemia Keiserlikuks Akadeemiaks. Aastast 1947 kannab akadeemia tänast nime.

Tōkyō Akadeemia esimesed presidendid olid läänemeelsed kirjanik ja tõlkija Yukichi Fukuzawa (määrati esimeseks presidendiks 1879. aasta jaanuaris) ning filosoof Amane Nishi, kes vahetas Fukuzawa presidenditoolis välja 1879. aasta juunis.

Kõige kauem (1948–1961) juhtis Jaapani akadeemiat õigusteadlane Saburō Yamada – ajal, mil Jaapani suhted läänemaailmaga liikusid taas tõusuteele.

2013. aastal valiti akadeemia presidendiks 87-aastane biokeemik Takashi Sugimura, kes on tuntud eelkõige keemiliste vähitekitajate uurijana.

Struktuur

Akadeemia liikmeskond on jagatud kahte sektsiooni. Kumbki sektsioon jaguneb omakorda alamsektsioonideks.

• I sektsioon – humanitaar- ja sotsiaalteadused

• Esimene alamsektsioon (filosoofia, kirjandusteadus, ajalooteadus)
• Teine alamsektsioon (õigusteadus, poliitikateadus)
• Kolmas alamsektsioon (majandusteadused)

• II sektsioon – loodusteadused, täppisteadused ja rakendusteadused

• Neljas alamsektsioon (loodusteadused, täppisteadused)
• Viies alamsektsioon (inseneriteadused)
• Kuues alamsektsioon (põllumajandusteadused)
• Seitsmes alamsektsioon (meditsiiniteadused)

Auhinnad

Jaapani Akadeemia annab välja järgmisi auhindu: alates 1911. aastast Keiserlikku auhinda ja Jaapani Akadeemia auhinda, alates 1987. aastast iga kahe aasta tagant Edinburghi hertsogi auhinda ning aastast 2004 igal aastal Jaapani Akadeemia medalit.

Jaapani Akadeemia auhind antakse igal aastal kuni üheksale inimesele. Selle autasuga kaasneb miljoni jeeni suurune auhinnaraha.

Keiserlikku auhinda antakse igal aastal välja kaks – üks humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning teine loodusteaduste, täppisteaduste ja rakendusteaduste valdkonnas. Selle autasuga kaasneb keisri kingitus vaasi näol. Keiserliku auhinna laureaadid valitakse Jaapani Akadeemia auhinna saanute hulgast.

Akadeemia jaapani liikmed

Akadeemia liige (1906) Shibasaburō Kitasato, katkutekitaja avastajaid.

Akadeemia liige (1951) Shin'ichirō Tomonaga, kvantelektrodünaamika loojaid

Jaapani Akadeemia statuudi järgi on liikmete arv piiratud. 1949. aastast kehtiv statuut näeb ette 150 liikmekohta jaapani liikmetele. Tegelikult oli akadeemial 2014. aasta augustis 133 jaapani liiget. Ülejäänud kohad (17) olid vakantsed. Uusi liikmeid valitakse igal aastal detsembris. Viimastel aastatel on valitud aastas viis uut liiget.

Jaapani teadlaste rahvusvahelist kaalu näitab asjaolu, et 38 Jaapani Akadeemia liiget (jaapani liiget) on läbi aegade valitud USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks.

Akadeemia jaapani liikmeid läbi aegade

• Leo Esaki, füüsik, Nobeli füüsikaauhind (1973)
• Kenichi Fukui, keemik, Nobeli keemiaauhind (1981)
• Masao Itō, neurofüsioloog, Gruberi neuroteaduse auhind (2006)
• Honda Kenichi (1924–2011), rakenduskeemik ja insener
• Motoo Kimura, evolutsioonibioloog, esitas 1968 molekulaarse evolutsiooni neutraalse teooria
• Shibasaburo Kitasato (1853–1931), bakterioloog, katkutekitaja avastajaid
• Makoto Kobayashi, füüsik, Nobeli füüsikaauhind (2008)
• Masatoshi Koshiba, füüsik, Nobeli füüsikaauhind (2002)
• Toshihide Maskawa, füüsik, Nobeli füüsikaauhind (2008)
• Hantaro Nagaoka, füüsik, esitas 1904 aatomimudeli
• Shigetada Nakanishi, neuroteadlane, Gruberi neuroteaduse auhind (2007)
• Yoshio Nishina (1890–1951), füüsik, alustas Jaapani esimese tsüklotroni ehitamist
• Ryōji Noyori, keemik, Nobeli keemiaauhind (2001)
• Katsuhiko Sato, astrofüüsik, esitas 1981 varase universumi paisumise eksponentsiaalse mudeli
• Hideki Shirakawa, keemik, Nobeli keemiaauhind (2000)
• Akira Suzuki, keemik, Nobeli keemiaauhind (2010)
• Umetarō Suzuki (1874–1944), vitaminoloog
• Koichi Tanaka, insener ja keemik, Nobeli keemiaauhind (2002)
• Shin'ichirō Tomonaga, füüsik, Nobeli füüsikaauhind (1965)
• Seiya Uyeda (s. 1929), geofüüsik
• Shinya Yamanaka, tüvirakkude uurija, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind (2012)
• Hideki Yukawa, füüsik, Nobeli füüsikaauhind (1949)

Akadeemia välisliikmed

Jaapani Akadeemia 1949. aastast kehtiv statuut näeb ette 30 auliikmekohta välismaalastele. Tegelikult oli akadeemial 2014. aasta augustis 26 välisliiget (auliiget) ja 1 eristaatusega auliige. Kui 1975. aastal külastas Jaapani Akadeemiat prints Philip, Edinburghi hertsog, anti talle auliikme staatus panuse eest teaduse ja teadusühingute arengusse.

Välisliikmed humanitaar- ja sotsiaalteaduste sektsioonis

Akadeemia auliige (1990) japanoloog Donald Keene oma kodus Tōkyōs (2002)

• William Theodore de Bary, ameerika filosoof
• Ronald Philip Dore, Briti sotsioloog
• Jacques Gernet, prantsuse sinoloog
• Donald Keene, USA ja Jaapani kirjandusteadlane ja tõlkija, sai Jaapani kodakondsuse 2012
• Karl Kroeschell, saksa õigusajaloolane
• Emmanuel Le Roy Ladurie, prantsuse ajaloolane
• Massimo Livi Bacci, itaalia demograaf
• Roland Mortier, Belgia kirjandusteadlane
• Ian Hill Nish, Briti ajaloolane
• Jacques Robert, prantsuse õigusteadlane
• Klaus Stern, saksa õigusteadlane
• Keith Thomas, Briti ajaloolane
• Pierre Toubert, Prantsuse ajaloolane

Välisliikmed loodusteaduste, täppisteaduste ja rakendusteaduste sektsioonis

Akadeemia auliige (1984) Yoichiro Nambu, jaapani päritolu USA füüsik, kvantkromodünaamika arendajaid.

• Philip Warren Anderson, ameerika füüsik
• Sydney Brenner, Briti raku- ja molekulaarbioloog
• Elias James Corey, ameerika keemik
• Suzanne Cory, austraalia molekulaarbioloog
• Tage Richard Eriksson, rootsi taimerakubioloog
• Aaron Klug, Briti molekulaarbioloog
• Yuan Tseh Lee, Taiwani keemik
• Ho Wang Lee, Lõuna-Korea viroloog
• Syukuro Manabe, ameerika meteoroloog ja klimatoloog
• Yoichiro Nambu, ameerika füüsik
• Hans Joachim Queisser, saksa elektroonikateadlane ja füüsik
• C.N.Ramachandra Rao, India keemik
• Chen Ning Yang, ameerika füüsik

Jaapani Akadeemia varasemad välisliikmed

Kokku on Jaapani Akadeemiasse läbi aegade valitud 2014. aasta augusti seisuga 92 välisliiget. Praegused välisliikmed on nimetatud eespool.

Välisriikide teadlasi hakati akadeemiasse valima 1895. aastal. Esimene välismaalane akadeemias oli prantsuse õigusteadlane Gustave Émile Boissonade de Fontarabie (1895). Teise välismaalasena lisandus koosseisu alles 1925. aastal Briti orientalist Charles Eliot. Järgmistel aastatel valiti Keiserlikku Akadeemiasse veel mõned liikmed, kuid ajavahemikus 1938–1949 akadeemias võõramaalased puudusid. Alles 1949. aasta lõpul valiti akadeemiasse taas välismaalane – prantsuse orientalist René Grousset. Paari kuu pärast lisandus korraga kaheksa uut auliiget, teiste seas Albert Einstein, Niels Bohr ja Robert Oppenheimer. Werner Heisenberg valiti akadeemiasse 1965. aastal, kahekordne Nobeli füüsikaauhinna laureaat John Bardeen 1977. aastal.

Jaapani Akadeemia varasemate välisliikmete (auliikmete) loetelu

John Bardeen, ameerika füüsik ja elektroonikateadlane George Wells Beadle, ameerika geneetik William Gerald Beasley, Briti ajaloolane Edmund C. Blunden, Briti kirjandusteadlane Niels Bohr, taani füüsik Gustave Émile Boissonade de Fontarabie, prantsuse õigusteadlane Derek Stanley Brewer, Briti kirjandusteadlane Adolf Butenandt, saksa biokeemik Melvin Calvin, ameerika biokeemik ja biofüüsik René Capitant, prantsuse õigusteadlane Henri Cartan, prantsuse matemaatik Alfred DuPont Chandler, ameerika majandusajaloolane James Franklin Crow, ameerika geneetik Paul Demiéville, prantsuse sinoloog ja budoloog Albert Einstein, füüsik Charles Eliot, Briti orientalist Hans von Euler, Rootsi biokeemik Ulf S. H. von Euler, Rootsi farmakoloog ja füsioloog Alfred Ewing, Briti füüsik Bernard Frank prantsuse orientalist Otto Herzberg Frankel, Austria päritolu Austraalia geneetik Israel Moissejevitš Gelfand, Venemaa matemaatik Walter Gellhorn, ameerika õigusteadlane Richard B. Goldschmidt, ameerika geneetik René Grousset, prantsuse orientalist Wilhelm Gundert, saksa japanoloog Jacob G. Harrar, ameerika fütopatoloog Werner Karl Heisenberg, saksa füüsik Gerhard Herzberg, Saksa-Kanada füüsik ja keemik Eric Hobsbawm, Briti ajaloolane Erich Hoffmann, saksa dermatoloog George William Housner, seismoloog ja ehitusinsener Andrew Huxley, Briti neurofüsioloog

Marius Berthus Jansen, ameerika ajaloolane Xianlin Ji, Hiina lingvistikateadlane Tae-Kil Kim, Lõuna-Korea eetik Arthur Kornberg, ameerika molekulaarbioloog ja biokeemik Richard Kuhn, saksa keemik Sylvain Lévi, prantsuse orientalist Frédéric Joüon des Longrais, prantsuse õigusajalooane Georg Friedrich Melchers, saksa geneetik Hans Molisch, Austria taimefüsioloog L. F. Julliot de la Morandiére, prantsuse õigusteadlane Kurt Mothes, saksa taimefüsioloog ja biokeemik Hermann Joseph Muller, ameerika geneetik Arne Müntzing, rootsi taimetsütoloog ja geneetik J. Robert Oppenheimer, ameerika füüsik Benjamin Peary Pal, India taimegeneetik ja sordiaretaja George Portier of Luddenham, Briti keemik Roscoe Pound, ameerika õigusteadlane Isidor Isaac Rabi, ameerika füüsik Edwin Oldfather Reischauer, ameerika ajaloolane Louis Renou, prantsuse sanskritist Robert Robinson, Briti keemik George Sansom, ameerika ajaloolane Kai Siegbahn, Rootsi füüsik Thomas Carlyle Smith, ameerika majandusajaloolane Elvin Charles Stakman, ameerika fütopatoloog Wendell Meredith Stanley, ameerika viroloog Theodor Sternberg, saksa õigusteadlane Alexander Robertus Todd, Briti keemik Giussepe Tucci, itaalia orientalist Arthur David Waley, Briti orientalist ja sinoloog Heinrich Wieland, saksa keemik Øjvind Winge, taani geneetik

Akadeemia auliige (1977) John Bardeen, kahekordne Nobeli auhinna laureaat Akadeemia auliige (1950) Robert Oppenheimer, aatomipommi loojaid (1945).

Välislingid

• The Japan Academy Jaapani Akadeemia koduleht (inglise keeles)
• Deceased Honorary Members Varasemad välisliikmed Jaapani Akadeemia kodulehel (inglise keeles)