See artikkel räägib heliloojast; muusikatarkvara kohta vaata artiklit Sibelius (tarkvara); rongi kohta vaata artiklit Sibelius (rong)

Jean Sibelius (õieti Johan Julius Christian Sibelius, hüüdnimi Janne; 8. detsember 1865 Hämeenlinna20. september 1957 Järvenpää) oli Soome rahvushelilooja.

Jean Sibelius aastal 1913
Jean Sibelius aastal 1939

Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Alates 2011. aastast 8. detsember on olnud Jean Sibeliusele ja Soome muusikale pühendatud rahvuslik lipupäev Soomes.[viide?]

Elukäik

muuda

Sibelius sündis rootsikeelses peres Hämeenlinnas. Kuigi teda kutsuti perekonnaringis Janneks, hakkas ta õpinguaastail kasutama oma nime prantsuspärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. [viide?]

Perekond otsustas saata Jeani soomekeelsesse kooli. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. [viide?]

Sibelius abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeltiga (1871–1969). Nad olid 65 aastat abielus ja neil oli kuus tütart: Eva (1893–1978), Ruth (1894–1976), Kirsti (1898–1900), Katarina (1903–1984), Margareta (1908–1988) ja Heidi (1911–1982).[viide?]

Looming

muuda

Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius sümfoonia vormi selleks, et oma isiklikku komponeerimisstiili sügavamalt välja arendada. Neid töid mängitakse tänini kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti.[viide?]

Lisaks sümfooniatele leidub Sibeliuse loomingus ka muid vorme: sümfooniline poeem "Finlandia", orkestripala "Kurb valss" ("Valse triste") näidendist "Kuolema", viiulikontsert ja süidid "Karelia" ja "Lemminkäinen" (sealhulgas "Toonela luik"). [viide?] Lisaks hulk eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala vokaalile ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. [viide?]

Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920. aastate keskpaigani. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia (1924) ja sümfoonilise poeemi "Tapiola" (1926) lõpetamist tal 30 aasta jooksul enam suuri teoseid ei valminud. Kuigi teadaolevalt oli ta muusika kirjutamise lõpetanud, proovis siiski veel üht-teist komponeerida, näiteks üritas kirjutada oma kaheksandat sümfooniat. Sibelius tundis terve elu elavat huvi muusika arengu vastu, siiski ei meeldinud talle alati moodne muusika.[viide?]

Kõigi aegade suurima soomlase valimisel 2004. aastal sai Sibelius 8. koha.[viide?]

1972 müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile. 1974 avati seal Sibeliuse muuseum.[viide?]

Tsitaat

muuda
  • "Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil."[viide?]
  • "Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi."[viide?]
  • "Mina olen helilooja, mitte ennustaja" [viide?]
  • vastus Aino küsimusele, millal rahvushelilooja plaaniks joomingutelt koju tagasi tulla.[viide?]
  • "Mina pean elama Soomes. Mina ei suudaks kunagi jätta maha seda maad; see oleks minu lõpp ja oleks surmaks mu kunstile."[viide?]
  • "Ärge pange tähele, mis kriitikud ütlevad. Mitte ühegi kriitiku auks pole kunagi kuju püstitatud".[viide?]
  • "Hakka julgelt peale ka raske ülesande puhul, siis näed kui sinu oma jõud kogunevad."[viide?]
  • "Teised heliloojad võivad segada igasuguseid värvilisi kokteile, aga mina pakun publikule puhast külma vett."[viide?]

Tunnustus

muuda

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda