John William Strutt, kolmas parun Rayleigh

John William Strutt, kolmas parun Rayleigh (ka: lord Rayleigh; 12. november 1842 Langford Grove, Essex30. juuni 1919 Witham, Essex) oli inglise teadlane, kes panustas oluliselt nii teooreetilise-, kui eksperimentaalfüüsika valdkondades. Töötas kogu oma akadeemilise karjääri jooksul Cambridge'i Ülikoolis. Arvukate autasude seas anti talle 1904. aastal Nobeli füüsikaauhind "tema gaaside tiheduse uurimise eest ja nende uuringute käigus argooni avastamise eest". Ta oli aastatel 1905–1908 Londoni Kuningliku Seltsi president ja 1908–1919 Cambridge'i Ülikooli kantsler.

Parun Rayleigh
John William Strutt.jpg
John William Strutt, kolmas parun Rayleigh
Sündinud 12. november 1842
Langford Grove, Maldon, Essex, Inglismaa
Surnud 30 juuni 1919 (76 aastaselt)
Terling Place, Witham, Essex, Inglismaa
Alma mater Cambridge'i Ülikooli Trinity kolledž
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) Füüsika, akustika, optika
Doktoritöö juhendaja Edward John Routh
Sir George Stokes[1]
Tuntumad õpilased
Loend
Tunnustus
Allkiri
Autograph of Rayleigh.png

Rayleigh esitas esimese teoreetilise selgituse valguse elastsele hajumisele osakestelt, mille mõõtmed on palju väiksemad hajuva valguskiirguse lainepikkusest. Antud käsitlust nimetatakse tänapäeval "Rayleigh' hajumiseks" ja see annab füüsikalise selgituse taeva sinisele värvusele. Lisaks tegeles ta tahkistes levivate rististe pinnalainetega, mida tänapäeval nimetatakse "Rayleigh' laineteks".

Panustas oluliselt vooliste dünaamikasse võttes kasutusele dimensioonita suuruse, Rayleigh' arvu, mis on seotud loodusliku konvektsiooniga. Panustas vooliste dünaamiskasse tutvustades kontseptsioone Rayleigh' voolamisest, Rayleigh–Taylori ebastabiilsusest ja Rayleigh' tingimusest Taylor–Couette' voolamise stabiilsuseks. Lisaks formuleeris aerodünaamilise tõstejõu tsirkulatsiooniteooria. Optikas pakkus Rayleigh välja tuntud kriteeriumi nurklahutuse jaoks. Tema klassikalise musta keha kiirguse jaoks Rayleigh'-Jeansi valemi tuletamisel oli oluline osa kvantmehaanika teooriate tekkimiseks (vaata katastroof ultravioletses spektri osas - ing. k. ultraviolet catastrophe). Kõigele lisaks on parun Rayleigh ka tänapäevani akustikute ja akustika inseneride poolt hinnatud mõjuka akustika õpiku "The Theory of Sound" (1877) autor.

Autasud ja tunnustusedRedigeeri

Tema auks on Kuul nimetatud kraater Rayleigh ja kraater Rayleigh Marssil.[2][3] Tema järgi nimeti 1 juuni 2007 Asteroid 22740 Rayleigh.[4] Pinnalaineid tahkistes on tema järgi nimetatud Rayleigh' laineteks. Akustilise eritakistuse ühik rayl on samuti nimetatud tema auks. Rayleigh'le omistatud autasud ajalises järjestuses on kaː

Lord Rayleigh oli ka algsete 1902 aasta kroonimise autasu teenete ordeni saajate seas, mille saajate nimekiri avaldati 26 juuni 1902[5] ja sai 8 augustil 1902 ordeni kuningas Edward VII Buckingham palees.[6][7]

Talle omistati ka 6 septembril 1902 Oslo Ülikooli audoktorikraad Doctor mathematicae, kui tähistatu 100 aasta möödumist matemaatiku Niels Henrik Abeli sündimisest.[8][9]

Sir William Ramsay, kes oli tema kaastööline uuringutes, mis viisid argooni avastamiseni kirjeldas Rayleigh't kui "suurim elusolev inimene".[10]

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "John Strutt (Lord Rayleigh) - The Mathematics Genealogy Project". www.genealogy.math.ndsu.nodak.edu. 
  2. "Gazetteer of Planetary Nomenclature.". USGS Astrogeology Research Program.
  3. "Gazetteer of Planetary Nomenclature". USGS Astrogeology Research Program.
  4. JPL (2008). "JPL Small-Body Database Browser: 22740 Rayleigh (1998 SX146)". NASA. 
  5. "The Coronation Honours". The Times (36804). London. 26 June 1902. p. 5.
  6. "Court Circular". The Times (36842). London. 9 August 1902. p. 6.
  7. "The London Gazette. 2 September 1902. p. 5679.".
  8. "Foreign degrees for British men of Science". The Times (36867). London. 8 September 1902. p. 4.
  9. "Honorary doctorates from the University of Oslo 1902-1910".  (in Norwegian)
  10. Gavin, Sir William (1967). Ninety Years of Family Farming. Hutchinson of London. lk 24.