Frédéric Mistral
Frédéric Mistral [freder'ik mistr'al] (provansi keeles Josèp Estève Frederic Mistral, Mistrali ortograafias Frederi Mistral; 8. september 1830 Maillane (Maiano), Provence, Prantsusmaa – 25. märts 1914 Maillane) oli provansi (oksitaani) luuletaja. 1904. aastal jagas ta Nobeli kirjandusauhinda Hispaania näitekirjaniku José Echegaray y Eizaguirrega.
Frédéric Mistral | |
---|---|
Sünniaeg |
8. september 1830 Maillane |
Surmaaeg |
25. märts 1914 (83-aastaselt) Maillane |
Amet | kirjanik, luuletaja, leksikograaf |
Abikaasa(d) | Marie Mistral |
Autasud | Nobeli kirjandusauhind, Auleegioni komandör, Auleegioni ohvitser, Auleegioni ordeni kavaler |
Autogramm | |
Mistral oli tähtis provansi keele ja kultuuri edendaja. Tema peateos on provansikeelne poeem "Mireio", mis ilmus 1859. aastal ja on pühendatud[viide?] prantsuse kirjanikule ja poliitikule Alphonse Lamartine'ile. Poeem tõlgiti umbes 15 Euroopa keelde, prantsuse tõlke tegi Mistral ise. 1863. aastal esietendus selle alusel loodud Charles Gounod' ooper "Mireille". 1906. aastal nimetati poeemi järgi asteroid 594 Mireille.
Oluline osa Mistrali elutööst oli leksikograafiline ja keelekorralduslik. Ta koostas mahuka oksitaani keele sõnaraamatu "Lou Tresor dóu Félibrige", mis ilmus kahes köites 1878–1886 ja on tänini kõige ulatuslikum provansi sõnaraamat. Kakskeelne (prantsuse-oksitaani) sõnaraamat hõlmab kõiki oksitaani keele harusid, sh provansi keelt. Ühtlasi lõi Mistral provansi keelele uue ortograafia, nn Mistrali ortograafia.
Mistral oli üks seitsmest provansi kultuuritegelasest, kes asutasid 21. mail 1854 provansi kultuuri edendamiseks organisatsiooni Félibrige, mis tegutseb tänini. Liikumine kaasas ka katalaani luuletajaid, kelle tegevus Hispaanias oli tollal riiklikult tõrjutud. Oma osa Nobeli auhinnarahast kulutas Mistral Arles'i muuseumi Museon Arlaten loomiseks, kus paikneb suurim Provence'i rahvakultuuri kogu.
Lisaks Nobeli auhinnale pälvis Mistral ka Auleegioni ordeni, mis on erandlik juhtum, kuna seda antakse teenete eest Prantsusmaa ees, Mistrali tegevus oli aga rõhutatult provintslik.
1943. aastal avati Mistrali kodukülas Maillane'is majas, kus Mistral elas aastatel 1875–1914, tema majamuuseum.
Tema (ja Gabriele d'Annunzio) järgi valis oma kirjandusliku pseudonüümi tšiili luuletaja Gabriela Mistral, kes esimese Ladina-Ameerika kirjanikuna pälvis Nobeli kirjandusauhinna 1945. aastal.
Kirjandus
muuda- J. S. (= Johannes Semper), "Frederi [= Frédéric] Mistrali puhul" – Looming 1930, nr 7, lk 840–843; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka raamatus: J. Semper, "Mõtterännakud" III, Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 231–235
- Frederi Mistral, "Noorusmälestused", Tallinn: EKSA, 2018, prantsuse ja provansi keelest tõlkinud Merike Riives
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Frederi Mistral |