Ava peamenüü
Larin Paraske

Larin Paraske (sünninimega Paraskeva Nikitina; 27. detsember 1833 Lempaala, Ingerimaa – 3. jaanuar 1904 Metsäpirtti, Lõuna-Karjala) oli isuri runolaulik.

Paraskel oli märkimisväärne mälu – ta oskas peast esitada üle 32 000 kalevamõõdulise värsirea, mistõttu peetakse teda üheks hinnatuimaks Karjala kultuuri puudutava teabe allikaks.[1] ja nimetatakse mõnikord "Soome Mnemosyne'iks".[2] Ta värsid kogus peaasjalikult 1880. aastatel üles vaimulik Adolf Neovius, kes pani Paraskelt kokku kirja umbes 1200–1583[2] runo, lisaks 1750 vanasõna, 336 mõistatust, tosin laulu[2] ja 25 itku.[3]

Tema etlemist käisid kuulamas mitmed inspiratsiooni otsivad soome rahvusromantikutest heliloojad, teiste hulgas näiteks Jean Sibelius.[2]

BiograafiaRedigeeri

 
Albert Edelfeldi portree Paraskest (1893).

Paraskeva Nikitina sündis 1833. aastal etniliste isurite Mikitta Mikitanpoika (1802–1851) ja Tatjana Vasilovna tütrena Põhja-Ingerimaal Lempaala külas. Ta isa oli pärisori (lampuoti), kes elas renditalus. Paraske ema suri 1848. aastal ja isa neli aastat hiljem.[3]

1853. aasta abiellus Paraske Vaskela külast Sakkola maakonnast pärit Kaurila Teppananpoika (venepäraselt Gavril Stepanov) nimelise talupojaga. Kaurila oli Paraskest 20 aastat vanem ja kehva tervisega, kuid neil sündis aastatel 1855–1878 üheksa last, kellest kuus surid enne täisealiseks saamist. Ta abikaasa suri 1888. aastal.

1887. aastal kohtus ta rahvaluule kogumisega tegeleva vaimuliku Adolf Neoviusega, kes pani Paraske talenti tähele ja maksis talle rubla iga lauldud tunni kohta.

1889. aastal kolis Neovius Porvoosse ja veenis Paraske temaga kaasa minema, et nad saaks oma projekti lõpetada. Aastatel 1891–1894 esines ta mitmel korral Porvoos ja Helsingis, kogudes järjest tuntust.

1894. aastal naasis Paraske oma kodukohta. 1901. aastal määras Soome Kirjanduse Selts talle kirjanikutoetuse, kuid sellegipoolest elas Paraske pidevas vaesuses. Ta suri Sakkolas 1904. aastal.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

  • Skulptor Alpo Sailo valmistas 1936. aastal Paraskest kuju, mis püstitati 1949. aastal Helsingi Mannerheimintie tänava kõrval asuvasse Hakasalmi parki.[1]
  • Helsingi Kaarela linnaosas asub tema järgi nimetatud tänav.
  • 2004. aastal korraldatud võistlussaates "Suured soomlased" valiti Paraske 87. kohale.
  • Teda on kujutatud ühel Soome postmargil.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Public Art". Helsingi kunstimuuseum. Vaadatud 11. juuli 2019. Arhiiviversioon, arhiveeritud 25. aprill 2002. Inglise keeles.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Senni Timonen. "Larin Paraske (1833 - 1904)". Soome Kirjanduse Selts. Vaadatud 25. juuni 2018. Inglise keeles.
  3. 3,0 3,1 Väinö Kaasalainen. "Larin Paraske". Sakkolan historiaa. Vaadatud 25. juuni 2018. Soome keeles.