Felix Randel
|
See artikkel on maalikunstnikust; muusiku kohta vaata artiklit Feliks Randel |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
Felix-Karl Randel (aastani 1936 Johannsen, Johansen; pseudonüüm Redo; 1. juuli 1901 Valga – 10. veebruar 1977 Tallinn) oli eesti karikaturist ja maalikunstnik.
| Felix Randel | |
|---|---|
| Sünninimi | Felix-Karl Johannsen |
| Sündinud |
1. juuli 1901 Valga |
| Surnud |
10. veebruar 1977 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Penza kunstikool, Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | karikaturist ja maalikunstnik |
| Kunstivool | kubism, uusasjalikkus |
Felix Randel kuulus 1923. aastast Eesti Kunstnikkude Rühma ja 1946. aastast oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige.[viide?]
Elukäik
muudaRandel õppis aastatel 1916–1918 Venemaal Penza kunstikoolis. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas Landeswehri vastu staabikirjutaja ja veel õppursõdurina jätkas kunstiõpinguid 1919–1921 Kunstiühingu Pallas kunstikoolis. Kuigi ta õppis Pallases kõigest paar aastat, oli tal piisavalt annet ja oskusi, et saada 1920. aastate keskpaigaks üheks jõulisemaks Kunstnikkude Rühma liikmeks. Pallase perioodil mängis ta orkestrites viiulit ja flööti. Sel ajal oli ta toanaabriks Eduard Viiralt, ja kuigi Randel õppis maali, koostas temagi 1920. aastal oma linoollõigete mapi. Need kaheksa graafilist lehte lähtuvad Pallase algusaastatele iseloomulikust ekspressionismist, mis Randeli käsitluses on kohati viinud ka grotesksete lahendusteni.[viide?]
Aastatel 1922–1925 töötas ta Väike-Maarjas joonistusõpetajana. Seal ta abiellus, sündis poeg Felix (1924), kellest sai muusik. Kubismist vaimustunud noorpaar otsustas ka oma ühise kodu sisustada selles stiilis. On säilinud kamina, mööbli, postamentide, tekstiilide, dekoratiivskulptuuride ja portselanimaali kavandid. Toetus ühele 1924. aasta 1. detsembri mässust osa võtnud koolipoisile maksis Randeli jaoks tema ametikoha Väike-Maarjas. 1924. aastal liitus kubistlik-konstruktivistliku Eesti Kunstnikkude Rühmaga ja oli 1930. aastatel selle juhatuses, ehkki tema joonistusstiil oli juba paaril korral muutunud.[viide?]
Aastatel 1925–1929 töötas Randel Võrumaa Rahvahariduse Seltsi Poeglaste Gümnaasiumis ja Võrumaa Rahvahariduse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis joonistamis- ja võimlemisõpetajana. 1926. aastal hakkas avaldama kohalikus ajalehes oma karikatuure. 1927. aastal reisis ta koos sõber Eduard Olega Pariisi, mis oli oluline kunstniku elu kujunemises. Põhitööks kujunes karikatuur Randelile 1930. aastatel ja jätkus ka sõjajärgsel ajal. Kunstniku enda andmeil on ta teinud üle 6000 joonistuse-karikatuuri. Randeli loodud on koomiksitegelane Eesav Edvard Puuslik, kes oli 1930. aastail sama tuntud kui Romulus Tiituse Toslem.[viide?]
Sügisest 1929–1940 elas Randel Tallinnas ning töötas Päevalehes kunstniku ja karikaturistina. Kunstnikuna hoolitses ta Päevalehe kujundamise eest ning joonistas lehele arvukalt illustratsioone. Päevalehes avaldas Randel põhilise osa oma sõjaeelsetest karikatuuridest, kasutades pseudonüümi Redo.[viide?]
Randel oli aastatel 1941–1942 NSV Liidu tagalas ja rindel ning 1942–1944 stipendiaadina Jaroslavlis ja Moskvas. Pärast sõda töötas ta Tallinnas J. Tombi nimelise Kultuurihoone peakunstnikuna ja direktori asetäitjana. 1946–1949 oli ta mitme ajalehe ja ajakirja Pikker karikaturist ning 1949–1950 Tarbekunsti Keskuse kujundustööde ateljee juhataja. 1950–1957 oli ta Kunstnike Liidu nimekirjast kustutatud kui formalist.[1]
Feliks Randel on maetud Metsakalmistule.
Looming
muudaFelix Randeli kubistlik looming valmis Väike-Maarjas elades 1924. aastal ja 1925. aasta algul. Osa teostest on tänaseks kadunud ("Koraal", "Madonna", "Kolmikportree", "Naine mandoliiniga"), ent "Pühapäev", "Kontsert" ja kolm natüürmorti kuuluvad eesti kunsti klassikasse. Felix Randeli kubistlikud maalid on suurejoonelised, tugeva vormiüldistusega, ent kujundi terviklikkust säilitavad kompositsioonid. Julge ja särav koloriit keskendub punaste toonide rütmikale. Tema teoseid on eksponeeritud näitustel alates 1924. aastast.[viide?]
1927. aasta sügisel viibis kunstnik kolm kuud Pariisis. Kõrvuti art déco'ga oli Euroopa kunstis päevakorrale tõusnud uusasjalikkus. Felix Randel valis kammitsetuma, valdavalt pruunikoloriidilise uusasjalikkuse, mida kohati saadavad artdéco'liku nautlevusega maalitud detailid. Kunstnik maalis ka portreid (Aleksander Arder, Ludvig Juht, Priit Põldroos, Juhan Raudsepp) ning piibliteemalisi maale. Korduvalt on teda köitnud nii joonistuses, karikatuuris kui ka maalis kuldvasika teema, mis 1932. aastal jõudis arvestatava tulemuseni suuremõõtmelises kompositsioonis "Tants kuldvasika ümber".[viide?]
Oktoobris 1944, kui Randel naasis Eestisse, korraldas ta oma endises ateljees ja korteris esimese akvarellinäituse Narva linna varemetest. Tõenäoliselt on ta ainus kunstnik, kes on dokumenteerinud vahetult hävitatud Narvat. Kunstniku sõjajärgse loomingu paremiku moodustavad šaržid 1950. aastate lõpust. Kunstifondi tellimusel valmistas ta terve seeria tuntud kultuuritegelaste portreesid. 1961. aastal, kui Randel jäi pensionile, maalis ta peamiselt Pääsküla kodumaja ja selle ümbruse loodust.[viide?]
Felix Randeli 1924. aasta maali "Pühapäev" on kujutatud Eesti 2018. aasta postmargil, mis ilmus sarjas "Eesti maalikunsti klassikud".[2]
Raamatud
muuda- Eduard Visnapuu – "X üldlaulupeo album", joonistused ja karikatuurid: Gori ja Redo, kaas: Axel Roosmann, (Eesti Lauljate Liit, 1933)
- Walter Boughton Pitkin – "Elu algab neljakümne-aastaselt", illustratsioonid: F. Johansen-Redo, (Ringraadio, 1934)
- Evald Jalak – "Eesav Edvard Puuslik ja teised", illustreerinud Feliks Randel-Redo, Pikker, (Eesti Raamat, 1965)
- Jaan Jensen, Evald Okas, Felix Randel, Alfred Saldre ja Romulus Tiitus – "Sõbralikud šaržid", 152 lk (Kunst, 1966)
- Felix Randel – "Vanad vigurid ja vembud", karikatuuri- ja šaržialbum (Kunst, 1969)
- Eero Medijainen – "Maailm prowintsionu peeglis : rahvusvahelised suhted ja Eesti välispoliitika karikatuuridel 1918-1940", karikatuurid Gori, Felix Randel, Otto Krusten, Jānis Springis, Will Dyson, (Kleio, 1998)
- Heino Rannap – "Lõbusaid lugusid Eesti muusikutest", illustratsioonid Jaan Jensen, Felix Randel, Arvo Ratassepp, Alfed Saldre, Romulus Tiitus ja Heinz Valk (Tänapäev, 2009)
- Livia Viitol – "Igihaljas Vilde", kujundaja Anna Lauk, kaanel Redo Randeli joonistus, (Eesti Kirjanduse Selts, 2009)[3]
Isiklikku
muudaFelix Randel on muusikateadlase ja orkestrandi Feliks Randeli (11. VII 1924 Tartu – 5. II 1988 Tallinn) isa.
Viited
muuda- ↑ "Kunstisalong Rios". Originaali arhiivikoopia seisuga 6.04.2017. Vaadatud 6.04.2017.
- ↑ https://pood.omniva.ee/et/margid-uele-maailma/2327-eesti-maalikunsti-klassikud.html
- ↑ "Igihaljas Vilde". ERB. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2018.