Ava peamenüü
Louis Armstrong

Louis Armstrong (4. august 1901 New Orleans, Louisiana6. juuli 1971 Queens, New York) oli USA džässtrompetist ja laulja.

Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas Armstrong juba 1920. aastate algul, tehes stuudiolindistusi oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Ta avaldas džässi arengule suurt mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas ka improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele.

Armstrongi karismaatiline lavakäitumine ja hääl on tuntud peaaegu sama palju kui trompetimäng. Karjääri lõpul 1960. aastatel peeti teda mitte ainult džässi, vaid kogu popmuusika mõjutajaks. Ta oli üks esimesi mustanahalisi meelelahutajaid, kellel õnnestus edu saavutada nii, et nahavärv jäi teisejärguliseks. See võimaldas talle pääsu Ameerika ühiskonna kõrgematesse ringkondadesse, kuhu mustanahalistel tavaliselt asja ei olnud. Kuigi ta ei politiseerinud oma rassi kunagi avalikult, oli ta võrdsete õiguste pooldaja.

Armstrong oli vabamüürlane ja kuulus Montgomery looži nr 18.[viide?]

Sünniaeg ja nimiRedigeeri

Armstrong on öelnud, et pole kindel, millal ta sündinud on. Ta tähistas sünnipäeva 4. juulil. Tavaliselt ütles ta avalikult oma sünniaastaks 1900, kuigi ametlikes dokumentides oli kirjas 1901. Õige sünnikuupäev selgus ristimisega seotud roomakatoliku kiriku dokumentidest.

Lindistuste järgi otsustades hääldas Armstrong ise oma nime [luuis] (inglise keeles kirjutatuna Lewis). Paljud saatejuhid, fännid ja tuttavad, sh abikaasa Lucille kutsusid teda nimega [luui] (inglise keeles kirjutatuna Louie).[1]

1920. aasta rahvaloendusel registreeriti tema nimeks Lewie. Mitmel kontserdilindistusel on kuulda, kuidas teda laval Louieks kutsutakse. Rahvaloenduse ja ristimisdokumentide järgi tal teist eesnime polnud, kuigi 1949. aastal nimetas ajakiri Time selleks Danieli.

EluluguRedigeeri

Armstrong sündis New Orleansis vaeses peres. Tema vanavanemad olid olnud orjad ja ta kasvas karmis linnaosas. Isa William Armstrong jättis perekonna maha ja läks teise naise juurde, kui Louis oli veel laps. Ema Mary Albert jättis Louis' ja tema noorema õe Beatrice'i vanaema Josephine Armstrongi hoolde. 5-aastaselt naasis ta elama ema juurde, isa nägi ainult paraadidel.

11-aastaselt liitus Armstrong poistekvartetiga, kellega laulis tänavatel. Kornetimängija Bunk Johnson õpetas teda kuulmise järgi mängima. Tööd sai ta leedu-juudi päritolu Karnofskyte perekonnas, kus teda koheldi nagu oma pere liiget, teades, et ta kasvas isata. Armstrong kirjutas hiljem Karnofsky perekonnast memuaare, kus kirjeldas, kuidas perekond oli juutidena teiste valgete inimeste diskrimineerimise ohver. Armstrong täiustas kornetimänguoskust, esinedes New Orleansi Maja värviliste kodutute bändis, kuhu teda saadeti mitu korda korrarikkumiste tõttu. Professor Pete Davis hakkas iseõppinud Armstrongi õpetama ja talle distsipliini sisendama.

19. märtsil 1918 abiellus Armstrong Daisy Parkeriga, nad lapsendasid kolmeaastase poisi Clarence Armstrongi. 20-aastaselt õppis Armstrong nooti lugema ja ta oli üks esimestest džässmängijatest, kes lisas muusikale oma iseloomu ja stiili. 1922 rändas ta Chicagosse, kuhu teda kutsus õpetaja Joe Oliver, et liituda Kreooli Jazzi Bändiga, kus ta teenis piisavalt, et end ainult muusikaga ülal pidada. Oliveri bänd oli kõige mõjukam bänd Chicagos ja Louis elas nagu kuningas linnas, mis asus keset džässiuniversumit. Ajaviiteks kirjutas ta New Orleansi sõpradele nostalgilisi kirju. Oma teise naise Lil Hardin Armstrongi mõjul lahkus Armstrong Oliveri bändist. Ta hakkas klaverioskuse arendamiseks kirikus klassikalist muusikat mängima ja kandis ka peenemat riietust. 1924 lõpetasid Armstrong ja Oliver koostöö. Varsti sai Armstrong kutse mängida Fletcher Hendersoni orkestris. Et teiste muusikutega paremini sobituda, hakkas Armstrong mängima trompetit.

Armstrong naasis Chicagosse aastal 1925, sest tema ja ta naise arvates takistas Hendersoni orkester Armstrongi kunstilist arengut. Pärast Lilist lahkuminekut mängis Armstrong Al Capone partneri palgalisena Sunset Cafés, kus sai heaks sõbraks Earl Hinesiga. Pärast New Yorgi Connie Innis töötamist kolis Armstrong aastal 1930 Los Angelesse, et otsida uusi võimalusi. Seal mängis ta New Cotton Clubis, mida külastasid tihti sellised tähed nagu Bing Crosby. 1931 mängis Armstrong oma esimeses filmis "Ex-Flame". Sama aasta lõpus naasis ta Chicagosse ja mängis Guy Lombardo stiili bändides, kuni rahvasumm nõudis tema lahkumist. Seejärel külastas ta New Orleansi ja vanu sõpru. Pärast üleriigilist ringreisi, kus teda pidevalt rahvahulk jälitas, põgenes ta Euroopasse.

USA-sse naasmise järel korraldas Armstrong mitu väsitavat turneed, mille lõpuks oli ta raha ära raisanud. Ta palkas uue mänedžeri, kes hakkas seadusprobleeme ja laene lahendama. Armstrong lahutas Lilist aastal 1938 ja abiellus tüdruksõber Alphaga. Pärast mitut aastat rändamist jäi Louis aastal 1943 oma neljanda naise Lucille'iga elama Queensi New Yorgis. Järgmised 30 aastat mängis ta 13. augustil 1947 loodud kuueliikmelises bändis, kuhu kuulusid eri aegadel Earl "Fatha" Hines, Barney Bigard, Edmond Hall, Jack Teagarden, Trummy Young, Arvell Shaw, Billy Kyle, Marty Napoleon, Big Sid Catlett, Cozy Cole, Tyree Glenn, Barrett Deems, Joe Darensbourg ja Danny Barcelona. Armstrong oli esimene džässmuusik, kelle pilt tükiti ajakirja Time kaanele (21. veebruaril 1949). Aastal 1964 salvestas ta oma läbi aegade kõige rohkem müüdud laulu "Hello, Dolly". Laul jõudis esikohale popmuusika edetabelis Pop Chart, lükates Beatlesid kohalt, mida nad olid hoidnud järjest 14 nädalat. Armstrong suri 6. juulil 1971.

ViitedRedigeeri

  1. "Louis Armstrong House Museum - FAQ" louisarmstronghouse.org