Jaan Audova
Jaan Audova (27. veebruar 1901 Vara vald – 18. november 1992 Valga) oli eesti vaimulik.
Jaan Audova sündis suures peres, kus oli 14 last. Kooliteed sai ta käia I maailmasõjani, sest vendade sõtta võtmise tõttu tuli tal kodus täismehe eest väljas olla. Tema kord püssi alla minna tuli Vabadussõja ajal. Kuid lahinguteni ta siiski ei jõudnud, sest enne allkirjastati Tartu rahuleping. Sõjaväekohustuse täitis ta ratsarügemendis, kus oli orkestrant. Sõjaväest vabanes ta aastal 1923, asudes jätkama poolelijäänud haridusteed Tartu Linna Õhtuses Ühisgümnaasiumis, mille ta lõpetas aastal 1928[1]. Aastal 1933 lõpetas ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Prooviaastal oli ta Tartu Peetri koguduses Jaan Treumanni juures. Ordineeriti õpetajaametisse 2. septembril 1934 (koos Alfred Toominga, Jüri Kimmeli, Karl Kiiski ja Kristjan Valdmaga).
Aastatel 1934–1936 oli Jaan Audova Tartu Peetri koguduse õpetaja Jaan Treumanni isiklik adjunkt. Aastal 1936 saadeti ta piiskop Hugo Bernhard Rahamägi poolt Hiiumaale. Ta teenis aastatel 1936–1937 Pühalepa Laurentsiuse kogudust ja aastatel 1936–1938 Kärdla Johannese kogudust. Aastatel 1938–1939 oli ta Randvere koguduse asetäitja õpetaja. Aastatel 1939–1944 oli ta Rakke koguduse õpetaja kohusetäitja. Kuna sõjaolukorras lahkus Johannes Oskar Lauri Saksamaale, asus Jaan Audova koos perega Otepääle. Otepää Maarja kogudust teenis ta aastatel 1944–1953. Aastal 1953 asus ta Valka (kuna Paul Uibopuu arreteeriti). Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja oli ta aastatel 1953–1977. Aastal 1977 jäi ta emerituuri, kuid aitas kogudust edasi teenida oma pojal Peebul.
Isiklikku muuda
Jaan Audova poeg on vaimulik Peep Audova, tütar Maarja Rooma (1935–2009) oli arstiteadlane ja toitlushügieenik. Tema õde oli kunstnik Ann Audova.