Ava peamenüü

W-boson on vaheosakeste hulka kuuluv elementaarosake.

W- ja Z-bosonid on nõrga vastasmõju vahendajad. Nende avastamine oli elementaarosakeste standardmudeli jaoks tähtis saavutus.

Sisukord

NimiRedigeeri

W-boson on nime saanud nõrga vastasmõju järgi (inglise keeles on nõrk vastasmõju weak interaction). Z-boson on oma nime saanud arvatavasti selle järgi, et tema elektrilaeng on null (ingl. k. zero).

Põhilised omadusedRedigeeri

ElektrilaengRedigeeri

W-bosoneid on kahte tüüpi: positiivse ja negatiivse laenguga. Z-boson on neutraalse laenguga ja selle tõttu on ta iseenda antiosake. Mõlemad osakesed on väga lühikese elueaga.

MassRedigeeri

Bosonite poolestusaeg on umbes 3 x 10 -25 sekundit.

W- ja Z-bosonid on ühed kõige raskemad elementaarosaked. Nende massid on vastavalt 80,4 GeV ja 91,2 GeV. Sellise massi tõttu on nõrga vastasmõju mõjuulatus väike, aatomituuma piires.

Mõju teistele osakesteleRedigeeri

Kõigi kolme bosoni spinn on 1. W-bosoni kiirgamine muudab kiirgava osakese elektrilaengut vastavalt W-bosoni laengule ühe ühiku võrra ja samas muudab ka spinni. W-bosoni neelamine või kiirgamine võib ka osakest muuta, nt s-kvargi väljakiiratava W-bosoni tõttu muutub see u-kvargiks. Z-bosoni kiirgamine ja neelamine muidugi elektrilaengut ja teisi laenguid ei muuda, aga küll võib see muuta kiirgava osakese pöördemomenti, spinni ja energiat.