Ava peamenüü
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis

Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest. Akadeemia põhiülesanne on teaduse arendamine ja oma mõju tugevdamine ühiskonnas.

Sisukord

AsutamineRedigeeri

Kuninglik Teaduste Akadeemia asutati aastal 1739 Londoni Kuningliku Seltsi ja Prantsuse kuningliku teaduste akadeemia eeskujul. Asutajaks oli kuueliikmeline teaduseedendajate grupp, teiste seas ka loodusteadlane Carl von Linné. Need kuus ettevõtlikku inimest olid ühtlasi akadeemia asutajaliikmed. Kohe asuti valima ka uusi liikmeid, nii, et aasta lõpuks oli akadeemial juba 38 liiget, järgmise aasta jooksul lisandus veel 21 teadlast. Tuntuim teadlane neist oli Linné kõrval elavhõbetermomeetri 100-kraadise skaala kasutuselevõtja Anders Celsius (suri mõne aasta pärast 42-aastaselt tuberkuloosi).

Esimesed välisliikmed valiti aastal 1747 (sel aastal 16 teadlast välisriikidest), tuntuimad neist Albrecht von Haller, Šveitsi anatoom, ja Alexis Claude Clairaut, prantsuse matemaatik.

Kui Kuninglik Teaduste Akadeemia asutati 18. sajandi esimesel poolel, oli selle eesmärk edendada praktilisi, ökonoomseid ja kasulikke teadmisi. Seetõttu akadeemia asutatud teadusajakiri Vetenskapsakademiens Handlingar rikkus toonast akadeemilist traditsiooni avaldada teaduskirjutised ladina keeles (näiteks Kuninglik Teaduste Selts Uppsalas pidas sellest tavast kinni) ning ajakiri hakkas ilmuma algusest peale rootsi keeles eesmärgiga, et selle sisu oleks kättesaadav laiemale lugejaskonnale.

Kuninglik Teaduste Akadeemia on Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA liige.

Akadeemia presidentRedigeeri

 
Akadeemia esimene president Carl von Linné

Carl von Linné oli akadeemia esimene president (esimestel presidendivalimistel toimus valik loosi teel mitme kandidaadi vahel).

Praegune president on keemik Christina Moberg, Kuningliku Tehnikainstituudi professor. Ta valiti akadeemiat juhtima perioodiks 2015–2018.

LiikmeskondRedigeeri

Akadeemial on 2013. aasta seisuga 615 liiget, sealhulgas 440 rootsi liiget ja 175 välisliiget. Alates 1739. aastast kuni 2010. aasta lõpuni on akadeemiasse kokku valitud umbes 2870 liiget, sealhulgas välisliikmeid umbes 1230.

Aastal 1762 kehtestati rootsi liikmete arvu piirmääraks 100 kohta. Välisliikmete valimiseks sätestati piirang alles aastal 1798 (75 kohta). Piirmäärad võrdustati aastal 1904 – nii sise- kui ka välisliikmetele 100 kohta. Järgmine muudatus tehti 1938. aastal – toodi sisse vanusetegur – kuni 70-aastaste rootsi liikmete piirmäära tõsteti 130-ni.

Praegu kehtivad järgmised piirangud:

  • kuni 65-aastaste rootsi liikmete piirmäär on 175;
  • välisliikmete piirmäär (sõltumata vanusest) on 175.

StruktuurRedigeeri

Akadeemia liikmeskond on jaotatud kümnesse teadusklassi:

Väljaantavad autasudRedigeeri

Akadeemia annab välja mitmeid autasusid ja medaleid, sealhulgas rahvusvahelised neist on järgmised:

Eestiga seotud akadeemialiikmedRedigeeri

 
Akadeemia välisliige, Tartu ülikoolis õppinud ja õppejõuna töötanud Wilhelm Ostwald, hilisem Nobeli auhinna laureaat

Akadeemia liikmeid 18. sajandistRedigeeri

Rootsi liikmeidRedigeeri

 
Akadeemia liige (1741) Emanuel Swedenborg, rootsi loodusuurija, filosoof ja teoloog

VälisliikmeidRedigeeri

Akadeemia liikmeid 19. sajandistRedigeeri

Rootsi liikmeidRedigeeri

 
Akadeemia liige (1850) John Ericsson, rootsi leiutaja ja mehaanikainsener

VälisliikmeidRedigeeri

 
Akadeemia välisliige (1806) Pierre Simon de Laplace, prantsuse astronoom, matemaatik ja füüsik

Akadeemia liikmeid 20. sajandi esimesest poolestRedigeeri

Rootsi liikmeidRedigeeri

 
Akadeemia liige (1947) Hannes Alfvén, rootsi plasmafüüsik, Nobeli auhinna laureaat

VälisliikmeidRedigeeri

 
Akadeemia välisliige aastast 1945 (muudeti rootsi liikmeks 1951. aastal) Lise Meitner, tuumafüüsik, tuumakeemik ja radiokeemik, kes elas ja töötas Rootsis 19381960

Akadeemia liikmeid 20. sajandi teisest poolestRedigeeri

Rootsi liikmeidRedigeeri

 
Akadeemia liige (1968) Lars Hörmander, rootsi matemaatik, Fieldsi medali laureaat

VälisliikmeidRedigeeri

 
Akadeemia välisliige (1964) Lars Valerian Ahlfors, soomerootsi matemaatik, kes sai koos Jesse Douglasega esimesed Fieldsi medalid 1936. aastal
 
Akadeemia välisliige (1997) Carl Woese, ameerika mikrobioloog
 
Akadeemia välisliige (1995) Torsten Wiesel, rootsi ja USA neurofüsioloog, Nobeli auhinna laureaat. 85 aasta vanuses naasis ta Ameerikast kodumaale tagasi, kus jätkas teadustegevusega
 
Akadeemia välisliige (1960) Georg Henrik von Wright, soomerootsi filosoof

Akadeemia liikmeid 21. sajandi algusestRedigeeri

 
Akadeemia liige (2000) Georgia Destouni, Rootsi hüdroloog
 
Akadeemia liige (2009) Peter Gärdenfors, rootsi kognitiivteadlane ja filosoof
 
Akadeemia liige (2007) Göran K. Hansson, rootsi arstiteadlane
 
Akadeemia liige (2004) Sara Snogerup Linse, rootsi keemik
 
Akadeemia liige (2008) Thomas Perlmann, rootsi molekulaarbioloog
 
Akadeemia välisliige (2009) Jean Bourgain, Belgia matemaatik, Fieldsi medali, Shaw' ja Crafoordi auhinna laureaat
 
Akadeemia välisliige (2005) Catherine Césarsky, prantsuse astrofüüsik
 
Akadeemia välisliige (2002) Henrik Meinander, soomerootsi ajaloolane
 
Akadeemia välisliige (2000) Ilkka Hanski, soome ökoloog ja zooloog

Rootsi liikmeidRedigeeri

VälisliikmeidRedigeeri

VälislingidRedigeeri