Ava peamenüü

Tööpataljonid olid Nõukogude Liidus Teise maailmasõja ajal moodustatud Punaarmee tööüksused, kuhu kuulusid Nõukogu Liidu juhtkonna silmis usaldust mitteväärivate ja seepärast rindele mittesobivate rahvuste, nagu sakslaste, soomlaste, eestlaste, lätlaste, leedulaste jt esindajad.[1]

Sisukord

Eestlased Nõukogude tööpataljonidesRedigeeri

Eestlasi oli kõige rohkem Arhangelski ja Uurali sõjaväeringkondade tööüksustes, kus nad tegid ehitus- ja metsatöid[1]. Üksnes Arhangelski oblastis oli erinevatel andmetel 11 000–17 000 eestlast.[2]

Teadaolevalt hukkus tööpataljonides nälja, külma, kopsupõletiku, nakkushaiguste, peksmise ja enesetappude läbi 12 840 meest, seega üle 1/3 Eestist Punaarmeesse võetute koguarvust.[1]

Tööpataljonides ellujäänud eesti sõdureid ja ohvitsere hakati alates veebruarist 1942 suunama sel ajal formeeritavatesse 7. ja 249. Eesti Laskurdiviisi, mis läksid augustis 1942 vastmoodustatud 8. Eesti Laskurkorpuse koosseisu. 

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Estonica: Tööpataljonid (vaadatud 23.07.2016)
  2. Jaanus Piirsalu. Tööpataljon tähendas paljudele surmalaagrit. Postimees, 23. juuli 2016 (vaadatud 23.07.2016).

VälislingidRedigeeri