Nõukogude tööpataljonid Eestis

Nõukogude tööpataljonid Eestis on ülevaade Eestis aastail 1944–1949 tegutsenund NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD)-NSV Liidu Siseministeeriumi (MVD) üksikute sõjaväeehituspataljonide tegevusest.

Tööpataljonidesse kuulusid Nõukogude võimu poolt sunnitööle rakendatud mobiliseeritud ja eritingimustel kinnipidamisasutustest GULAG-ist vabastatud saksa sõjaväes ja teistes relvaformeeringutes sõdinud Eesti päritolu isikud.

Tööpataljonide moodustamise algus

muuda

Sõjas purustatu taastamisel osalesid ka NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi alluvuses peamiselt endistest sõjavangidest moodustatud nn tööpataljonid (ametliku nimetusega NKVD-MVD üksikud sõjaväeehituspataljonid).

Eestis asunud ehituspataljonide isikkoosseis koosnes:

Pataljonides teenisid (ka paljudel ohvitseriametikohtadel) peamiselt NSV Liidu kodanikest endised sõjaväelased, kes olid sakslaste kätte vangi langenud ning Punaarmee poolt vabastatud. Ametlikult nimetati neid "repatriantideks". Kui nad end pataljonides heast küljest näitasid ning mitmeaastase uurimise järel ei leitud, et nad oleksid "end vangisoleku ajal kompromiteerinud", said nad aastatel 1947–1948 oma endise auastme tagasi.

1946. aasta alguses saadeti tööpataljonidesse "teenima" ka seni GULAG-i laagreis kinnipeetud Balti riikide kodanikud, kes langesid Punaarmee kätte vangi Saksa poolel võideldes.

Vastavalt NSV Liidu Riigikaitsekomitee määrusele 3. detsembrist ja NKVD käskkirjale 14. detsembrist 1944 moodustati 1944. aasta detsembris NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) ehitusvalitsus Baltvojenmorstroi.[1]

3. detsembril 1944 moodustas NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti mereväebaaside ehitusvalitsuse Baltvojenmorstroi Balti Laevastiku mereväebaaside ning Tallinna ja Riia merekaitsepiirkondade rannakaitse taastamiseks ja ehitamiseks, keskusega Tallinnas.

Tööpataljonid sõjaväeehitustel

muuda

Baltvojenmorstroi juhtkond asus Tallinnas, ülemaks (ja ühtlasi NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Glavpromstroi ülema asetäitjaks) määrati kindralmajor Ivan Komzin, ülema asetäitjaks kindralmajor Arseni Kurlõkin (end. Moldaavia ringkonna piirivalvevägede ülem). Selle koosseisu kuulusid Tallinna, Riia ja Porkkala mereväebaasi ehitusvalitsused.

Tallinna Mereväebaasi Ehitusvalitsuse ülemaks kohakaasluse alusel määrati ülalmainitud kindralmajor Komzin, kes juhatas aastatel 1940–1941 Paldiski mereväebaasi rajamist, olles tollal NSV Liidu raskemasinaehituse ministri asetäitja ehituse alal). „Baltvojenmorstroi“ üksikud sõjaväeehituspataljonid (OVSB):

  • 1. Üksik sõjaväeehituspataljon (Otdelnõi Vojennõi Stroitelnõi Bataljon), Pelgurand;
  • 2. Üksik sõjaväeehituspataljon, Tallinn;
  • 5. Üksik sõjaväeehituspataljon;
  • 7. Üksik sõjaväeehituspataljon;
  • 8. Üksik sõjaväeehituspataljon;
  • 9. Üksik sõjaväeehituspataljon.

Tallinna mereväebaasi ehitusel kasutatud ehituspataljone

muuda

Tallinna mereväebaasi ehitus koosnes kolmest ehitusorganisatsioonist ja laevatehasest:

Tööpataljonid Nõukogude aatomipommiprojekti arengus

muuda

Säilitamaks odavat tööjõudu, vabastas NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (kelle kompetentsi kuulus NSV Liidus rajatavatele strateegilistele objektidele odava tööjõu hankimine) GULAG-i laagritest 1946. aasta kevadel Balti riikidest pärit 1922.–1927. aastakäigu Saksa armee sõjavangid, mobiliseerides need automaatselt NKVD-le allunud tööpataljonidesse. Sillamäele suure uraani rikastustehase rajamiseks toodi Venemaa vangilaagritest Narva umbes 4000 Eesti, Läti ja Leedu sõjavangi, kus neist moodustati kolm NKVD tööpataljoni (4., 6. ja 7. eri sõjaväe ehituspataljon) ning saadeti Sillamäe tehast ja vajalikke kommunikatsioone ehitama.[2].

  • NKVD 9. ehituspataljon, Kiviloo.

Eestis formeeritud ehituspataljonide sunnitööjõudu kasutanud Nõukogude ehitusorganisatsioonid

muuda

1. juulil 1946 kasutasid Eestis formeeritud ehituspataljonide sunnitööjõudu viis Nõukogude ehitusorganisatsiooni:

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 PEETER KAASIK: Nõukogude armee ehituspataljonid Eestis 1944–1950
  2. Kui Siberisse hakkasid veerema ešelonid sõjavangidega[alaline kõdulink]
  3. "VAINO KALLAS". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2009. Vaadatud 21. oktoobril 2009.