Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis

Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944. aastat tegutsenud sõjavangilaagritest.

Eesti NSV-s allusid Teise maailmasõja NSV Liidu võidu tulemusena vangi langenud Saksa sõjaväelaste ning ka Saksa armees ning relvastatud formeeringutes teeninud eesti päritolu isikute kinnipidamisasutused Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonnale, ülesandeks oli Eestis asuvate sõjavangilaagrite töö juhtimine ning sõjavangide sunnitööle rakendamine.

Esmasteks sõjavangidega tegelevateks nõukogude organiks oli 1. Balti rinde tagala ülema juures asuv NSVL SaRKi sõjavangide osakond.

Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonna ülemad olid: Viktor Lvov, Nikolai Santšuk. Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakond oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi GULAGi analoog.

Eesti NSV loodi 16. oktoober 1944. aastal sõjavangilaagrid:

Tallinnas, Endla tänaval nr 286, Sõjavangilaager nr 286 (Tallinn)), kus 1946. aasta neljanda kvartalis viibis ca 12 500 kinnipeetavat.
Kohtla-Järvel (nr 289), Sõjavangilaager nr 289 (Kohtla-Järve) ja
Petseris (nr 287), Sõjavangilaager nr 287 (Petseri).

Teadmata on järgmiste sõjavangilaagrite loomise aeg ja asjaolud:

Ahtme Sõjavangilaager nr 135 (Ahtme), kus seisuga 31. juuli 1945 oli kokku 6251 sõjavangi. Nende hulgas 4013 sakslast, 987 poolakat, 283 austerlast, 277 tšehhi, 251 prantslast ja 149 ungarlast.
Narva Sõjavangilaager nr 206 (Narva), Kreenholmi Manufaktuuri puuvillaaitades^[1],^[2] kus seisuga 1. juuli 1945 oli kokku 4759 vangi.

Sõjavangide koondamispunkt nr 1
Sõjavangide koondamispunkt nr 12
Sõjavangilaager nr. 71
Sõjavangilaager nr 135 (Ahtme)
Sõjavangilaager nr 279 (Kiviõli)
Sõjavangilaager nr 286 ja Tallinna sõjavangilaagri linnas paiknevad jaoskonnad 1.-6. Sõjavangilaager nr. 286 allusid ka Laagrijaoskond nr 3 (Narva/Sillamäe), Laagrijaoskond nr 4 (Narva), Laagrijaoskond nr 5 (Valga), Laagrijaoskond nr 6, Laagrijaoskond nr 9 (Ülemiste).
Sõjavangilaager nr 287
Sõjavangilaager nr 289
Kontroll-filterlaager nr 0316^[3], Põhja-Eestis, Paldiski lähedal Põllkülas. 1. laagrijaoskond (Paldiskis), 2. laagrijaoskond (Põllküla), hiljem ka 3. laagrijaoskond (Maardus).
Sõjavangilaager nr 331 (Tartu)
Sõjavangilaager nr 332 (Pärnu)
Sõjavangilaager nr 392 (Tallinn)
Üksik ehituspataljon nr 483
Erihospital nr 1011,^[4]
Baltvojenmorstroi^[5].
NSV Liidu SaRKi Leningradi valitsuse sõjavangilaagri nr 393 filiaalid Eestis, milles asunud Saksa sõjavangid tegelesid Narva Kreenholmi Manufaktuuri tehase taastamisega ja Leningradi maantee ehitamisega;

Maardu vangilaagerRedigeeri

Tallinna lähedal Maardus asus saksa sõjavangilaager, milles kinnipeetavad töötasid Maardu keemiatehase kaevandustes, teine osa Peterburi maantee ehitusel ning kolmas osa Tallinna ehitusobjektidel, näiteks Tallinna Külmhoone, Paekivitoodete tehase, Liiva jaama, autoremonditehase jne ehitusel.

Saksa sõjavangid elasid mitmes kasarmus (barakis) nii Maardu alevis kui ka üleorus (üleoru barakid olid hiljem ühiselamuteks keemiatehase uuele tööjõule, kuni sai valmis Kallavere elamurajoon). Teine osa vange töötas Peterburi maantee ehitusel. Peterburi maantee ääres, kuhu on ehitatud kütusehoidla, oli seal kõrval sõjavangide kalmistu, kuhu on maetud ca 300–350 surnud sõjavangi. Nimetatud kalmistu oli piiratud kasepuust aiaga ning sissekäiguks oli samuti ehitatud kasepuust võlvkaarega värav, kõikidel haudadel olid ristid koos nimetahvliga. Kui saksa sõjavangid 1953. aastal koju lasti, olevat kõik buldooseriga siledaks lükatud, et ei oleks jälgegi.

Lilleküla laagerRedigeeri

Lilleküla laager oli praeguse Kristiine keskuse maa-alal olnud heinamaal.

Jägala laagerRedigeeri

Jägala laager asus Ruu tee otsas Peterburi maantee kõrval. Sealsed asukad olid tee-ehitajad, kes elasid poolmuldonnides. Ka seal kõrval oli kalmistu. Samuti kasutasid sõjavangid oma kaaslaste matmiseks ja töö jäädvustamiseks viisi, kus tööl surnud kamraad maeti teesse ja sellele kohale seati märgiks lauajupp.

Laagri laagerRedigeeri

Üks laager olevat asunud Pääsküla külje all Laagris.

Kiiu vangilaagerRedigeeri

Kiius asus samuti maantee-ehitajate laager, Kiiu küla Kuusalu-poolses otsas.

Mustametsa laagerRedigeeri

Mustametsa laager asus Mustametsa küla kohal,seal kus tee keerab paremale Sigula külasse, gaasitrass tehti peaaegu laagrist läbi, Sigulasse viiva tee ääres paremal pool olid vangide barakid, vasakul pool aga valvurite majad ja hobutallid, vange oli laagris 300 ringis.

sõjavangilaager Permiskülas, Narva jõe ääres;
sõjavangilaager Ämaris, kusagil endise koolihoone läheduses; sealsed vangid ehitasid Haapsalu maanteest Ämarini kulgeva tee laienduse;
sõjavangilaager Astangu piirkonnas, Autoregistrikeskuse hoonete vastas Mäepealse tänavast Astangu poole, raudtee, mis läheb Õismäele välja lõikas laagrist läbi. Sõjavangide barakid asusid vasakul pool Kadaka teed. Kunagise Kadaka autoturu taga kuni Astangu laskemoonaladudeni. Hiljem oli seal mõnes paekivist rajatistes Nõukogude mereväe mehaanikatöökoda.

Saksa sõjavangide tööga valminud objekteRedigeeri

Ereda ehk Sompa kaevanduse peahoone
esimese Endla viadukt
Kohtla-Järve vanalinnas, majad endise Kiviteri tehase juures ja Vahejaama kõrval
vana (enne 1968. aastat kasutuses olnud) betoontee Tallinnast kuni 23. km-ni (Kiiu–Kuusalu vahelisel alal).

Vaata kaRedigeeri

Sõjavangilaagrid Pihkva oblastis: laagrid nr 285, 434 ja tööpataljonid nr 379, 487;
Sõjavangilaagrid Leningradi oblastis: laagrid nr 157, 213, 219, 254, 300, 322, 339, 393, 436 ja erihospital nr 261, 1114;
Sõjavangilaagrid Läti NSV: laagrid nr 51, 266, 277, 291, 292, 317, 349, 350, 0337, laagrijaoskonnad: nr 1–13, 16–21, 23, 24, 25, 30, 31, 40 ja erihospital nr 3338, 4379;
Sõjavangilaagrid Leedu NSV: rinde vastuvõtu-etapilaager nr 57, laagrid nr 57, 294, 296, 390 ja erihospital nr 1245, 2652;
Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis
Nõukogude tööpataljonid Eestis

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

Erich Kaup, Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana: [Eestis paiknenud nõukogude sõjavangilaagrite tegevusest aastail 1944–1949] Ajaloolise tõe otsinguil. Tallinn, 1999,
Kaup, Erich; Margit-Mariann Koppel; Niidassoo, Külli. Maetud laagrikalmistule. Sõnumileht. – 19. oktoober 1998, lk 6–7 "Sõjavangilaagrid aastail 1944–1949, sõjavangilaagrite kalmistud. Nimekirjad eestlastest, kes on maetud sõjaväe kalmistutele".
Erich Kaup, Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. Kleio. – (1995), nr 2
Erich Kaup, Kuhu viivad rohtunud rajad?; Kontupohja ja teised sõjavangilaagrid, 1944–1949. Eesti Sõnumid. (1.06.1994)
Erich Kaup, Kuhu viivad rohtunud : Kontupohja ja teised sõjavangilaagrid 1944–1949. Eesti Sõnumid. (11.05.1994)
Erich Kaup, Kuhu viivad rohtunud : Kontupohja ja teised sõjavangilaagrid 1944–1949. Eesti Sõnumid. – (18.05.1994) Nimekiri: Kontupohja sõjalaagri kalmistule ajavahemikus 17.02.–24.11.1945 maetud sõjavangid

VälislingidRedigeeri

Parool: vangilaager (NB! Delfi sulges Pilt teenuse 02. oktoobril 2018, vaja leida koopia veebist)

‎

[UX3qa-1] Jüri Tõnisson, Vangilaagri-elust Kreenholmi puuvillaaitades, Kultuur ja Elu 2/2014

[whvo0-2] 14 лет лагерей в «красных амбарах» Кренгольма, http://www.gazeta.ee/

[3] Peeter Kaasik, Erikontingendi filtreerimine ja töölerakendamine Eesti NSVs Kontroll-filterlaager nr 0316 näitel, Tuna, 4 /2010

[wYfi5-4] ФРОНТОВЫХ И ТЫЛОВЫХ УЧРЕЖДЕНИЙ ГУПВИ НКВД-МВД СССР

[88gwn-5] SÕJAVANGILAAGRITE DOKUMENDID AJALOOALLIKANA.Erich Kaup

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]