Tartu ülestõus

10. juulil 1941 Tartus alanud vastupanuvõitlejate vastuhakk Nõukogude okupatsioonile

Tartu ülestõus oli 10. juulil 1941 Tartus alanud vastupanuvõitlejate väljaastumine Nõukogude okupatsiooni vastu.

Tartu ülestõus
Osa Suvesõjast
ja Teise maailmasõja Idarindest
Tartu linna põlemine 1941. a sõjasuvel, ERM Fk 1016 4.jpeg
Toimumisaeg 10. juuli25. juuli 1941
Toimumiskoht Tartu, Eesti
Tulemus Ülestõusnute võit
Osalised
Eesti Eesti vastupanuliikumine
Flag of the Soviet Union.svg Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Eesti Friedrich Kurg
Eesti Olev Reintalu
Eesti Karl Talpak

Juuli alguses läbisid Tartu sakslaste eest taganevad Punaarmee üksuste voorid. Põgenevad kommunistid korraldasid Tartu vangla massimõrva ning lasid õhku Kivisilla ja Vabadussilla.

10. juulil toimunud ülestõusu käigus vabastasid eestlased Tartu lõunaosa. Punaarmee 11. laskurkorpuse üksused jäid positsioonidele Emajõe põhjakaldal.

11. juulil saabus Otepäält Tartusse metsavendade üksus kapten Karl Talpaku juhtimisel. Üksus paigutati Emajõe rindejoonele. Punaarmee väeosad üritasid ületada Emajõge, kuid Omakaitse üksused lõid need tagasi. Tartusse jõudis major Friedrich Kurg, kes hakkas täitma linna komandandi kohustusi.

Tartu lahingutes osalenud metsavendadest moodustati neli Omakaitse kompaniid. 11. juulil alustas tegevust Tartu Linnavalitsus, linnapeaks sai dr Robert Sinka.

12. juulil jõudsid Tartusse Saksa üksused.

Tartu oli rindelinn kaks nädalat, mille jooksul Nõukogude suurtükivägi hävitas suure osa Tartu elamukvartalitest. Viimased Punaarmee üksused taganesid linna põhjaosast 25. juulil.