Tartu ülestõus
Tartu ülestõus oli 10. juulil 1941 Tartus alanud Eesti vastupanuvõitlejate väljaastumine Nõukogude okupatsiooni vastu.
Tartu ülestõus | |||
---|---|---|---|
Osa Suvesõjast ja Teise maailmasõja Idarindest | |||
Toimumisaeg | 10. juuli – 12. juuli 1941 | ||
Toimumiskoht | Tartu, Eesti | ||
Tulemus | Ülestõusnute võit | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
|
Eellugu
muuda7.-8. juunil sakslaste eest põgenevad punaarmeelased hakkasid taanduma läbi Tartu Emajõe põhjakaldale kaitsepositsioonidele. Tartu lõunaossa jäid vaid NKVD, miilitsa ja hävituspataljonide väed.[1][2]
9. juulil õhkisid põgenevad punaarmeelased Kivisilla ja Vabadussilla ning Ropka laskemoonalaod. Terveks jäänud ladudest said koolipoisid ja metsavennad sadu vintpüsse.[2][1][3] Punaväed korraldasid ka Tartu vangla massimõrva.
Ülestõus
muudaSuurem vastupanu algas Tartu lõunaosas 10. juulil, kui eestlaste lööksalgad lõid sealt järele jäänud punaväed välja. Tartu lõunaosa kaitsele tuldi appi ka äsja vabastatud Lõuna-Eestist. 11. juulil Tartusse jõudnud kapten Karl Talpaku kompanii oli üks esimesi selliseid üksuseid.[1][2][3]
11. juulil jõudis Tartusse major Friedrich Kurg, kes hakkas täitma linna komandandi kohustusi ning samal päeval alustas ka tegevust Tartu Linnavalitsus, linnapeaks sai dr Robert Sinka.[3] [4]
Punaarmee üksused üritasid Emajõge ületada ja ülestõusu maha suruda, kuid ülestõusnud, kellest oli moodustatud neli Omakaitse kompaniid, lõid need rünnakud tagasi. Eestlased hoidsid oma positsioone Emajõe lõunakaldal 12. juulini, mil Saksa üksused linna lõunaosa vallutasid.[1][2][3]
Tartu oli rindelinn kaks nädalat, mille jooksul Nõukogude suurtükivägi hävitas suure osa Tartu elamukvartalitest. Viimased Punaarmee üksused taganesid linna põhjaosast 25. juulil.[2]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Ülestõus Tartus". Tartu juulis 1941. 30. juuli 2015. Vaadatud 27. veebruaril 2024.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Tartu ülestõus, 9-12. juuli 1941 – Postiajalugu.ee". 20. jaanuar 2024. Vaadatud 27. veebruaril 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Mart Laar: möödub 70 aastat Tartu ülestõusu algusest". Tartu Postimees. 8. juuli 2011. Vaadatud 27. veebruaril 2024.
- ↑ "Postimees (1886-1944) 11 juuli 1942 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 28. veebruaril 2024.