Tartu ülestõus
Artiklis puuduvad viited. (November 2022) |
Tartu ülestõus oli 10. juulil 1941 Tartus alanud vastupanuvõitlejate väljaastumine Nõukogude okupatsiooni vastu.
| Tartu ülestõus | |||
|---|---|---|---|
|
Osa Suvesõjast ja Teise maailmasõja Idarindest | |||
 | |||
| Toimumisaeg | 10. juuli – 25. juuli 1941 | ||
| Toimumiskoht | Tartu, Eesti | ||
| Tulemus | Ülestõusnute võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Juuli alguses läbisid Tartu sakslaste eest taganevad Punaarmee üksuste voorid. Põgenevad kommunistid korraldasid Tartu vangla massimõrva ning lasid õhku Kivisilla ja Vabadussilla.
10. juulil toimunud ülestõusu käigus vabastasid eestlased Tartu lõunaosa. Punaarmee 11. laskurkorpuse üksused jäid positsioonidele Emajõe põhjakaldal.
11. juulil saabus Otepäält Tartusse metsavendade üksus kapten Karl Talpaku juhtimisel. Üksus paigutati Emajõe rindejoonele. Punaarmee väeosad üritasid ületada Emajõge, kuid Omakaitse üksused lõid need tagasi. Tartusse jõudis major Friedrich Kurg, kes hakkas täitma linna komandandi kohustusi.
Tartu lahingutes osalenud metsavendadest moodustati neli Omakaitse kompaniid. 11. juulil alustas tegevust Tartu Linnavalitsus, linnapeaks sai dr Robert Sinka.
12. juulil jõudsid Tartusse Saksa üksused.
Tartu oli rindelinn kaks nädalat, mille jooksul Nõukogude suurtükivägi hävitas suure osa Tartu elamukvartalitest. Viimased Punaarmee üksused taganesid linna põhjaosast 25. juulil.