Ava peamenüü

Massimõrv Tartu vanglas

Massimõrv Tartu vanglas oli Suvesõja ajal 8. ja 9. juulil 1941 Tartu vanglas NKVD toime pandud inimsusvastane kuritegu, mille käigus hukati 193 süütut inimest.

EelluguRedigeeri

1941. aasta suvel Lõuna-Eestis ja Tartus korraldatud kommunistlike repressioonide ohvreid hoiti kinni ka Tartu vanglas (praeguse Jaani tänava majas, mille kohal asus kunagi Rootsi ajal Tartu Ülikooli peahoone). Vanglaülem oli Tartu komsomoliaktivist Moissei Sverdlov (1917–2015), asetäitja hilisem Rakvere NKVD ülem Johan(nes) Salmolainen (1916–1950). 1941. aasta juuni viimastel päevadel hoiti Tartu vanglas 619 vangi. Pealetungivate Saksa vägede lähenemisel hakati vanglat tühjendama: vange veeti raudteejaama. Kuna vahistamised jätkusid, hoiti Tartu vanglas 8. juuli õhtul ikka veel 223 kinnipeetavat.

EK(b)P Tartumaa Komitees toimunud nõupidamisel võeti kohaliku julgeolekuülema, Venemaa eestlase Alfred Pressmani (1894–1973) nõudmisel ning Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu osakonna ülema Pavel Afanasjevi (1903–1941) ja EK(b)P Keskkomitee sekretäri Abronovi nõusolekul vastu otsus vangid hukata.[1]

Vangide tapmineRedigeeri

Kuuest mõrvarist neli olid eestlased, üks oli Peipsiäärne venelane. Tuntuim neist oli tollane kohalik komsomoliaktivist ja hilisem Eesti NSV "sulaaegne" siseministri asetäitja Edmund Näär (1920–1973). Õuel olnud kaevu oli heidetud 18 mehe ja ühe naise laip. Sauna õue vanglapoolse värava (ukse) juures paiknevas kaevises oli 74 mehe ja 19 naise laipa, õue keskele kaevatud augus 80 mehe laibad. Matmiskohad olid pealt kaetud mullakihiga, kuhu oli veel kuhjatud puuhalge, plekitükke, laudu ja latte. 1941. aasta suvel maeti hukatud ühishauda, ümbermatmisel 25. märtsist 1942 kuni maikuu alguseni Pauluse kalmistul aga maeti kõik ohvrid eraldi haudadesse kuues reas.

OhvridRedigeeri

Hukatute hulgas oli palju töölisi, käsitöölisi, õpilasi, ametnikke, haritlasi ja talupoegi Tartust, Tartu ümbrusest ja kaugemaltki. Tuntumad ohvrid olid Jüri Parijõgi (kirjanik, Tartu Õpetajate Seminari direktor), Aksel-Erich Vooremaa (Tartu Maarja koguduse õpetaja, Tartu praostkonna abipraost ja E.E.L.K. hooldusnõukogu liige) ja August Usai (Petseri gümnaasiumi direktor ja V Riigikogu liige).

Ohvritest tuvastati algselt:

  1. Osvald Adler – põllumees
  2. Nikolai Agapov
  3. Leonhard Andresson – apteegitöötaja
  4. Ernst Anton
  5. Karl Bitter – mehaanik
  6. E. Blomquist
  7. Boris Clompus – insener
  8. Uno Eelmäe
  9. Peeter Elterman
  10. Henn Ennok – raudteelane
  11. Therese Gengelbach
  12. Richard Haugas
  13. Alfred Hiielo – raamatupidaja
  14. Karl Ilves
  15. Paula Isala
  16. Endla Hugo t. Jaaniado – juuksur
  17. Karl Aleksandri p. JaaniadoEesti Panga Tartu osakonna ametnik
  18. Johannes Jakobson – relvameister
  19. Loviisa Jakobson – taluperenaine
  20. Aliide Joonas – õmbleja
  21. Nikolai Juga
  22. Hugo Jürgens – kangur
  23. Olga Kaart
  24. Natalie Peetri t. Kalamees – käsitööõpetaja
  25. Artur Kihu – põllumees
  26. Aleksander Kiisk
  27. Karl Kippasto – transporditööline
  28. Peeter Kivisild
  29. Arved Koks või Kons
  30. Gustav Koojärv
  31. Märt Kukkes
  32. Leopold Kuld
  33. Reinhold Kuld
  34. Marie Kullam – põetaja
  35. Davit Kurg
  36. Jaan Käärik – endine Jõgeva vallavanem
  37. Johannes Laagus – linnaametnik
  38. Peeter Lazar
  39. Eduard Luik
  40. Aleksander Lummel
  41. Leida Luusepp
  42. Adolf Maran
  43. Vladimir Mattin
  44. August Mets
  45. Karl Mutso – sõjaväelane
  46. Jaan Muuga
  47. Pjotr Nesterov
  48. Arved Nolcken
  49. Eduard Nurk – kergejõustiklane
  50. Karl Oja (?)
  51. Heino Ojamaa
  52. Leonhard Osso
  53. Veigo Otsa
  54. August Padar
  55. Ida Padari – näitlejanimega Suvero
  56. Juhan Padari – ohvitser
  57. Armanda Peitel
  58. Evald Piirisild – Petseri linnavalitsuse arveametnik ja hiljem A. Le Coqi ekspediitor
  59. K. Pohla
  60. Juhan Raamat
  61. Ülo Raidna
  62. Evald Rasva
  63. Leo Raudsepp
  64. Vello Rutnik
  65. Hermann/Salman Rosenko
  66. Bernhard Sermat
  67. Taso Schulzenberg
  68. Gustav Sikk
  69. Robert Silling
  70. Karl Simson
  71. Kristjan Sults
  72. Ilmar Talbre (Taube)
  73. Karl Tamm – kaupmees
  74. Hermann Torn
  75. Julius Voldemar Trall – kaupluseomanik
  76. Alfred Tsekulit
  77. Elvi Tõemets
  78. Aleksander Tõnisson
  79. Erik Tõnisson
  80. Karl Ulst
  81. Mihkel Vaher
  82. Villem Vahi
  83. Harri Vene
  84. Alo Viliste
  85. Ferdinand Võsu

Lisaks neile leiti kuus mõrvatut Riia ja Pepleri tänava nurgal asunud Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu osakonna maja aiast ja keldrist. Nende seas olid insener Boris Klompus, autojuhid Arnold Puusik, Teodor Fiskar ja V. Lind.

Ajapikku õnnestus 150 tapetut tuvastada.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

 
Kommunistide massimõrvaohvrite mälestusmärk Tartus Pauluse kalmistul

Esimene mälestustahvel massimõrva ohvritele avati 25. juulil 1942. Nõukogude okupatsiooni ajal pärast Teist maailmasõda see purustati.

Teine mälestustahvel avati 10. juulil 1990 Enn Tarto algatusel, mida toetasid Tartu Muinsuskaitse Ühendus, Tartu Memento ja Kaitseliidu Tartu malev. Kui endine Tartu vangla hoone remonti läks, viidi tahvel Tartu Linnamuuseumi, hoone uued omanikud aga ei lubanud mälestustahvlit endisele kohale tagasi panna. Seepärast avati tahvel Enn Tarto eestvedamisel uuesti 9. juulil 2005 Lutsu 3 ja 5 ning Jaani 8 hoonete vahelisel müüriosal, vaatega Antoniuse Õue poole. Uue tahvli kulud kandis ärimees Rein Kilk.

Pauluse kalmistul, kuhu ohvrid 1942. aasta märtsis maeti, avati 8. juulil 2001 arhitekt Helmut Ajango kavandatud mälestusmärk, mustal graniitalusel seisev valge marmorsammas. Monument maksis 900 000 Eesti krooni; 2000 USA dollarit annetas autor ja ülejäänu tuli Tartu linna eelarvest.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri