Pepleri tänav

tänav Tartus

Pepleri tänav on tänav Tartu kesklinnas.

Kaart
Elamu Tartus Pepleri 4, 1870.a.

Praeguse nime sai Pepleri tänav Tartus 16. sajandil elanud raehärra Wilhelm Pepleri (või Pöpleri) järgi, kes tegutses Venemaa diplomaatiliste saatkondade tõlgina Euroopas ning omandas maatüki praeguse tänava asukohal.

Tänav ulatub Riia tänavalt kuni Kuperjanovi tänavani.[1] See ristub Vanemuise tänava, Õpetaja tänava ja Tiigi tänavaga. Riia tänavast edasi jätkub tänav Väike-Tähe tänavana. Pepleri tänav kulgeb kirdesse, on sirge ja umbes 520 m pikk [1]. See on teiste tänavate suhtes peatänav, ainult Riia tänava suhtes kõrvaltänav.

HoonestusRedigeeri

Pepleri 4, 19. sajandi lõpu neorenessanss stiilis villaarhitektuuri iseloomulik näide. Villa kuulus algupäraselt Alexander von Oettingenile, kes laskis selle ehitada aastatel 1859–1870, arhitekt Otto Mohri projekti alusel[2]. Hoone taga on kõrge maakiviseintega terrass, mille piirdest on säilinud graniitpostid. Hoone ülemised korrused on renoveeritud korteriteks, alumisel korrusel asub Tartu Rahvaülikool.

 
Pepleri tänav Vanemuise tänava ristmikult Kuperjanovi tänava poole

Pepleri ja Kuperjanovi tänava kokkupuutekohas seisab Tartu Maarja kirik. 1941. aastal põlenud ja Nõukogude ajal Eesti Põllumajanduse Akadeemia võimlana kasutusel olnud hoone tagastati kogudusele 2008.-2009. aastal.[3][4]

 
Pepleri 32

Aadressil Pepleri 27 tegutseb Tartu Ukraina Lesja Ukrainka nimeline pühapäevakool[5], mida haldab Ukraina kultuuri selts PROMIN[6].

 
Pepleri tänav Vanemuise ristmikult Riia tänava poole; vasakul kunagine legendaarne Pänter. Paremal ajaloolaste ühikas ehk Pälsoni 23.

Pepleri ja Vanemuise tänava nurgal asub Tartu Ülikooli ühiselamu. Renoveeritud elamu selle vastas oli Vabadussõja ajal haigla, milles legendi järgi suri Julius Kuperjanov (tegelik surmapaik oli Vallikraavi tänaval 10 asunud Faure kliinikus). Nõukogude ajal oli samas majas Tartu Ülikooli legendaarne Pälsoni tänava ajaloolaste internaat (tollal Pälsoni 23). Selle vastas ehk Pälsoni 14 asus filoloogide inter ehk Pänter.

Pepleri 32 kinnistule ehitati 95. Krasnojarski jalaväepolgu staabikapten A. Marscharskyle, arhitekt Carl Beschti projekti järgi kivimaja 1901. aastal[7]. Hiljem asus hoones Eesti Tervishoiu Muuseum, kus 1941. aastal asus põrandaaluse vastupanuliikumise peakorter.

Pepleri tänava Riia tänava poolses otsas asub Tartu maavalitsuse hoone. Hoone keldris asub Tartu Linnamuuseumi filiaal KGB Kongide muuseum.

Pepleri ja Riia tänava nurgal avati 1990. aastal kommunismiohvrite mälestusmärk Murtud Rukkilill,[8] mis on nüüdseks teisaldatud haljasalale Tartu maavalitsuse hoone kõrval.

 
Mälestusmärk "Rukkilill"

AjaluguRedigeeri

1932. aastast kuni Nõukogude okupatsioonini kandis tänav Eesti Vabadussõjas võidelnud ning sama riigipöördekatse maha surunud kindralmajori Ernst Põdderi järgi nime Kindral Ernst Põdderi tänav.

Nõukogude okupatsiooni ajal kandis tänav nime Rudolf Pälsoni tänav. 1924. aasta riigipöördekatses hukkunud Eesti kommunisti Rudolf Pälsoni auks. 17. septembril 1940. aastal nimetati, Tartu Linnavalitsuse poolt Tartu Linnavolikogu ülesandeis, Kindral Põdra tänav — „Rudolf Pällson’i“ tänavaks.[9].

 
Riia tänav 15B. Hall maja, kus 1940.–1950. aastatel asus Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakond, Pepleri tänava ja Riia tänava nurgal. Hoones KGB kongide muuseum
 
Elamu ja apteek Tiigi tänava ja Pepleri nurgal 1910. aasta piltpostkaardil

Pepleri tänava Riia tänava poolses otsas, Riia tänav 15B vanemas osas, nn "hallis majas" töötas 1940.–1950. aastatel Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakond ja maja keldris eeluurimisvangla.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 2005. aasta Ekspresskataloogi Tartu kaart
  2. Elamu Tartus Pepleri 4, 1870.a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 26.10.2020)
  3. Liina Raudvassar "Tartu Maarja kirik tagasi õigele omanikule" Eesti Kirik, 04.01.2006
  4. Risto Mets "Tartu Maarja kirik peab 67 aasta järel jõuluteenistuse kogudusehoones" Postimees, 15.12.2008
  5. Tartu Ukraina Lesja Ukrainka nim pühapäevakool, kool24.ee
  6. EHIS
  7. Katrin Rehemaa, Ken Ird, Andrus Rehemaa, Arstide liidu maja lugu
  8. Enn Tarto "Kas kolmas Lihula?" Kultuur ja Elu
  9. ENSV Teataja lisa ; 16 1940-10-22

VälislingidRedigeeri