Vikipeedia

Palermo metsa massimõrv

Palermo metsa massimõrv oli 1918. aasta detsembri lõpus ja 1919. aasta jaanuari alguses bolševike ja nende käsilaste kohalike elanike hulgast[1] toimepandud veretöö Palermo metsas Rakveres, kus punase terrori käigus tapeti metsikult 82 süütut inimest.

Virumaa ja Rakvere linn oli Eesti Töörahva Kommuuni enamlaste võimu all alates 16. detsembrist 1918 kuni 11. jaanuarini 1919. aastal.

1919. aasta 17. jaanuaril Rakvere linna komandandi Areni, Viru maakonnavalitsuse esimehe Mihkel Juhkami, Rakvere linnapea kohusetäitja[2] Karl Jakobsoni, Rakvere-Paide Rahukogu esimehe Tõnis Kalbuse, Rakvere linna miilitsaülem Gustav Kütti ja Viru maakonna miilitsaülema abi Tennebergi, Rakvere linnaarsti Dr. R. Wireni ja endise kreisiarsti Dr. Ernst Utti juhtimisel, ühishauast, missugune seisis Surnuaia uulitsast Palermo poole viiva tee ääres pahemat kätt linna poolt künka peal, ohvrite haudadest ülesvõtmine[3].

Mossin-Nagant vintpüssi tääk ehk "tikk"
Mossin-Nagant vintpüssidega relvastatud Vene jalaväelased Esimeses maailmasõjas

Esimesest ühishauast väljatõstetutest tuvastati: Eesti sõjaväe polgu arst dr Aleksander Reinik, õigeusu-preester Sergei Florenski, Tartu ülikooli kasvandik sanitar Ellenberg Tallinnast, kohalik kaupmees Gustav Bock, Tõnis Põdra Uhtna mõisast, Tõnu Põiklik raudteeametnik Rakverest, Ferdinand Tops Undla vallast, Rudolf Roost Tudulinnast, sanitar, Eduard Sepp Veltsi mõisast ja kingsepp Kolk Rakverest ning ja veel viis isikut, kellede nimesid hiljem ei läinud korda teha kindlaks[4]. Tuvastati surnukehad: 1) Tönis Põdra, — Uhtna vallast, kuulihaav rinnas. 2) Tundmata — kuulihaav südame kohal, pea katki löödud. 3) Tõnu Põiklik — raudteeametnik Rakvere jaamast, tikuhaav pahema kaenla all. 4) Tundmata — kuulihaav rinnus. 5) Ferdinand Tops, Huljalt, Undla vallast — kuulihaav kukla taga. 6) Ellenberg, Tartust, üliõpilane, sanitar — pealagi sisse löödud. 7) Rudolf Oimann — tikuhaavad peas ja seljas. 8) Dr. Reinik — tikuhaav kaelas. 9) Sergei Florinsky, preester — kuulihaav rinnus. 10) Rudolf Roost, Tudulinnast, sanitar — tikuhaavad kaelas ia paremas jalas. 11) Tundmata — tikuhaav ja kuulihaavad parema reie peal. 12) Tundmata — tikuhaavad pahema kaenla all ja peas. 13) Gustav Bock — kaupmees Rakverest, — ilma haavadeta, arvatavasti äralambunud ühishauas. 14) Keegi Eesti rahvaväe sanitar, Narvast pärit, nimi tundmata, Kolo mõisa juures enamlaste kätte sattunud,— lõualuu katki, kuulihaav pahemas õlas, tikuhaavad paremas reies ja kõhus. 15) Eduard Sepp, Veltsi mõisast. Viru maakonnast — kuulihaav kõhus. 16) Koik, kingissepp Rakverest — kuulihaav peas.

Teisest ühishauast, missugune seisis mõnikümmend sülda eemal esimesest hauast paremat kätt teed linna poolt minnes madalas orus, said välja võetud ja välispidiselt üle vaadatud järgmised surnukehad: 17) Heinrich Mikker, Kundast — pahemalt poolt pea purustatud, kuulihaav parempoolses õlas. 18) Johannes-Eduard Järv, Pajusi külast, Küti vallast — kuulihaav pahempoolse külje peal. 19) Jüri Juhkam, Roela vallast — kuulihaavad pahempoolses pales ja parempoolses reies. 20) Hugo Lang, Vinnist, Küti vallast — tikuhaav alumises kehaosas, nähtavasti püssilaega pähe löödud. 21) Joosep Kovits, Kundast — kuulihaav peas ja pahempool otsa ees. 22) Tundmata — pealagi ära purustatud kuni ninast saadik. 23) Harriette von zur Mühlen, Tudu mõisast — tikuhaav rinnus. 24) Tundmata — kuulihaav paremas õlas ja külje peal. 25) Rakvere koguduse õpetaja Valter Paucker — kuulihaav parema rinna peal. 26) Gustav Soone, Pajusti külast, Küti vallast — tikuhaav pahempoolse külje sees. 27) von Hesse, endine aktsiisi ametnik Rakverest — kuulihaav kõhus. 28) Peeter Sakkar, Kundast — kuuli haavad parempoolses kõhuosas ja 29) Artur Suits, Kundast — tikuhaav parempoolses rinnas. 30) Paul Oiman — tikuhaav parempoolses korvas ja pea pehmeks taotud. 31) Jakob Raja, Loobu mõisa metsaülem — kuulihaav pahemalpool peas, kuul välja jooksnud parempoolsest kõrvast. 32) Hugo Rannaberg, Pajusti külast, Kütti vallast — parempoolse kõrva ääres pea purustatud kuulidega.

Palermo metsa massimõrva ohvrid

18. jaanuaril lahti kaevatud kolmas ühishaud[5] seisis eelmise haua kõrval, umbes 6 jalga sügav ja oli kuni maapinnani surnukehadega täidetud, kes üksteise peale hunnikusse on visatud, ainult õhukese mullakorraga kaetud ja tugev surnulehk on tunda. Sellest hauast saivad välja võetud ja välispidiselt üle vaadatud järgmised surnukehad: 33) Rudolf Peets, Laekverest Paasvere vallast — kuulihaavad pahemal pool kaelas ja küljes. 34) Karl Erde, Haljalast — pea tümaks taotud ja kuulihaavad kõhus ja küljes. 35) Taniel Sellov, Laekvere kaupmees — pahempoolne pale kuulidega lõhutud ja kuulihaavad alumises kehaosas. 36) Jaan Rebane, Assamala külast, Porkuni vallast — pealuu purustatud, pahemal pool küljes tikuhaav. 37) Johannes Lumberg, Amblast — paremalt poolt pea purustatud, kaelas lähidalt lastud kuulide haavad. 38) Aleksander Grustam Laekverest, Paasvere vallast — paremalt poolt pea purustatud, kuulihaav rinnus. 39) Jüri Intal, kaupleja Rakverest — paremal pool peas kuulihaav ja paremal pool küljes tikuhaav. 40) Hans Mankin, endine kordnik Amblast — pea purustatud kuulipilduja laskmisest, 41) Hindrik Roosilill, Tapa mõisast — pea purustatud kuulipildujast. 42) Eduard Valov, Rakvere linnast, Rägavere lahingus vangi langenud — pea purustatud kuulidest ja rinnas kuulihaav. 43) Gustav Koolmann, Vainupealt, Vihula vallast — pea purustatud püssilaega. 44) Mihkel Klein, Küti vallast — pea purustatud püssilaega, rinnus kuulihaavad. 45) August Marton. Mailast — kuulihaavad paremal pool peas ja paremal pool rinnas. 46) Dr, Moritz Luig, Port-Kundast — kuulihaav pahemal pool rinnas ja parem jalg murtud. 47) Siim Mägi Mailast — kuulihaav rinnus ja kõhus, pea purustatud. 48) Jüri Kuller, Inju mõisast — pekstud rindade ja kõhu peale, kaelast kägistatud, püssipära hoop pale peal. 49) Johannes Marton, Mailast — kuulihaavad pahemal pool rinnas ja pahemal pool meelekohal peas. 50) Konrad Preisberg, Ambla Köster — pea purustatud püssipära löökidega, pahempoolse kaenla all kuulihaavad. 51) Ernst-AIeksander Klein, Kütti vallast — kuulihaav paremas silmas. 52) Karl Paas, Kulinalt, Küti vallast — paled sisse taotud, pea purustatud, ilma haavadeta. 53) Artur Vään, Vihula vallast militsionäär — pea purustatud, keskrinnas kuulihaav. 54) Jüri Lemming, Amblast, Jõgisoo külast — paremal pool peas kuulihaav ja paremal pool rinnas tikuhaav 55) Villem Piidermann, Rahklast, Paasvere vallast — parempoolne peaaju väljalöödud püssilae hoopidest. 56) Karl Knauf, Nömküla mõisa omanik — pahemalt poolt peaaju kuulidega purustatud, 57) Karl Pudel, Rahklast, Paasvere vallast — pea purustatud. 58) Johannes Schmitner, Tapa mõisa meier — pea purustatud. 59) Proua von Rehkampf Rakverest — paremalt poolt pea purustatud. 60) August Paas, Kulinalt, Küti vallast — pea purustatud kuulidega, paremal pool kõhus kuulihaavad. 61) Liina Liimann, Aaspere vallast — peaaju purustatud. 62) Jeanette baronesse Vrangell, Rakverest— tikuga alumine kehaosa lõhutud. 63) Proua von Samson — pea purustatud. 64) Leopold Aron, postijaama pidaja Rakverest — pea purustatud. 65) Jaan Paas, Kulinalt, Kütti vallast — pea purustatud. 66) Karl Eisenberg, Rakvere-Jakobi põllumeeste seltsi esimees, Rakverest — pea purustatud kuulidega. 67) Tundmata — pea purustatud kuulidega. 68) Older, Püssi jaama raudteevaht,— kuulihaavad rinnus ja kõhus. 69) Tundmata — pea purustatud püssilae hoopidest. 70) Mihkel Marton, Mailast — pea purustatud kuulidega. 71) Jüri Mägi, Injust, Kütti vallast — rinna peale pekstud. 72) Teodor Nõmm, Saaremaalt, Rahklas, Paasvere vallas elanud, 20. a. vana — kuulihaav kukla taga peas. 73) Tundmata — paremalt poolt pea kuulidega purustatud. 74) Berenhard-Voldemar Lessel, Rakverest — kuulihaavad naos, kaelas ja rinnus. 75) Maasik, Tveri kubermangust kolonist, Haapsalus elanud, Eesti rahvaväelane, Mõdriku mõisas kinni võetud — pea purustatud. 76) Jüri-Heinrich Grauberg, Rahklast, Paasvere vallast — pea ja jalg purustatud. 77) Tundmata — pea purustatud. 78) Priidik Vilver, Laekverest, Paasvere vallast — pea kuulidega purustatud. 79) Julius Kintsel, Laekverest, Paasvere vallast — kuulihaav pahempoolses rinnus. 80) Tundmata — kuulihaavad rinnus, südamesse ja parempoolsesse kopsu. 81) Marta Afanasjeva, halastajaõde Kundast — pea purustatud kuulidega. 82) Marie Kirsch, Rakverest —pea purustatud kuulidega[6].

Peaaegu kõik surnukehad, mõne üksiku väljaarvamisega, olivad kas sukkades, ehk paljajalu, kuna saapad olivad ära võetud, niisama puudusivad paljudel ka suuremad riided. Kolmest hauast kokku 82 inimest, kellest 12 tundmataks jäid.

Mõrvapaika tähistab Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi.

Samasuguse kuriteo panid bolševikud toime 14. jaanuaril 1919 Tartus (vt Tartu Krediidikassa massimõrv).

Bolševike veretöödest Rakveres ja Tartus teatas läänemaailma Kopenhaagenis tegutsenud Eesti Teadete Büroo juhataja, kirjanik Eduard Vilde, kelle kirjeldus koos fotodega massimõrvadest Rakveres ja Tartus ilmus algselt Prantsuse suurimas pildiajakirjas L'Illustration pealkirjaga "Les crimes du bolchevisme en Esthonie".[7]

Mõrvatuid muuda

Viited muuda

  1. ↑ "Rakvere õudsemad paevad". Uus Eesti. 4. jaanuar 1936.
  2. ↑ Tuli viis ajaloolise maja, Virumaa Teataja, 169, 5. september 2015
  3. ↑ Enamlaste ohwrite haudadest üleswõtmisest, Maaliit: Eesti Maarahva Liidu häälekandja, nr. 20, 26 jaanuar 1919
  4. ↑ Rakwere õudsemad päewad., Uus Eesti, nr. 4, 4 jaanuar 1936
  5. ↑ Hukkamisele viidud laulsid "Las’ma läen“ , Teataja : poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 27 jaanuar 1979
  6. ↑ Enamlaste dokumenteeritud veretööd Eestis, Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 oktoober 1960
  7. ↑ Palermo metsa massimõrv Eesti Vabadussõjalaste Liit

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Palermo_metsa_massimõrv&oldid=6451661"