Leo Mõtus

Leo Mõtus (15. detsember 1941 Väätsa vald Järvamaa) on eesti tehnikateadlane.

HaridusRedigeeri

Õppinud Kuigatsi 7-kl Koolis ja Tallinna 29. 7-kl Koolis, lõpetanud Tallinna 1. Keskkooli 1960, TPI energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal 1965 (cum laude); Eesti NSV Teaduste Akadeemia aspirant 1967-1970. Täiendas end Helsingi Tehnikaülikoolis 1975; Soomes Teknologian tutkimuskeskus VTT Oy's 1980; Wales´i Ülikooli Swansea kolledžis 1988. [1], [2]

Teaduskraad ja kutseRedigeeri

Tehnikateaduste kandidaat 1973 (Eesti NSV TA Küberneetika Instituut, kinnitus 1974); tehnikateaduste doktor 1990 (Moskva Juhtimisteaduste ja -probleemide Instituut, "Динамика программного обеспечения встроенных систем"), professor 1990. [1], [2]

TeenistusRedigeeri

Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi insener 1964-1966, nooremteadur 1966-1967, programmeerimisbüroo grupijuht 1970-1973, programmeerimisbüroo osakonnajuhataja 1973-1975, vanemteadur 1975-1978; Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo (EKTA) projekti peakonstruktor 1978-1992. TTÜs automaatika kateedri tunnitasuline õppejõud 1976-1988; küberneetika baaskateedri juhataja 1990-1992; automaatika ja süsteemitehnika instituudi reaalajasüsteemide professor ja õppetooli juhataja 1992-1996; arvuti- ja süsteemitehnika teaduskonna dekaan 1994-2001; proaktiivtehnoloogiate teaduslaboratooriumi juhataja 20072012; , Infotehnoloogia teaduskond, Automaatikainstituut, Reaalajasüsteemide õppetool, õppetooli professor ja juhataja [[2005]9-[82016]]. [1], [2]

Teadustöö mujal: loengud Jadavpuri Ülikoolis (Kolkata, India) 1989, Nanyangi Tehnoloogiaülikoolis (Singapur) 1993, Lawrence Livermore National Laboratory’s ([USA) 1994, Tampere Tehnikaülikoolis, Wales’i Ülikoolis, Delfti Tehnikaülikoolis 1996, Porto Alegre Ülikoolis (Brasiilia) 1996, IEE Faraday House’is (London) 1999, New South-Wales’i Ülikoolis (Sydney) 2001, Hong Kongi Ülikoolis 2001, Pennsylvania Osariigi Ülikool (USA) 2003, ENSEEIHTis (Ecole Nationale Supérieure d’Electrotechnique, d’Electronique, d’Informatique, d’Hydraulique et des Télécommunications (Toulouse) 2005, ENITis (Ecole Nationale d’Ingénieurs de Tarbes (Tarbes) 2005. [2]

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Aeg arvutisüsteemides, ajakitsenduste verifitseerimine, paralleelsed ja hajutatud ajakitsendusega programmid, reaalaeg ja tehisintellekt, tarkvaratehnika keskkonnad, arvutisüsteemide töö- ja veakindlus, situatsioonitundlikud interaktiivsed arvutusmudelid, spontaanvõrgud reaalajasüsteemides. Leo Mõtuse juhtimisel loodi ühena esimestest Euroopa ülikoolidest 1992 TTÜs reaalajasüsteemide õppetool ja viidi õppekavadesse tema poolt ettevalmistatud reaalaja tarkvaratehnika loengukursused. Avaldanud hulgaliselt teaduspublikatsioone. Tema juhendamisel on kaitstud 6 doktoriväitekirja.. Leo Mõtuse juhtimisel loodi ühena esimestest Euroopa ülikoolidest 1992. a TTÜs reaalajasüsteemide õppetool ja viidi õppekavadesse tema poolt ettevalmistatud reaalaja tarkvaratehnika loengukursused. [2]

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevusRedigeeri

IFACi (Rahvusvaheline Automaatjuhtimise Föderatsioon, International Federation of Automatic Control) tehnikakolleegiumi liige ja kuut tehnilist komiteed koordineeriva komitee esimees 1993-1996; reaalaja tarkvaratehnika töörühma juht 2002-2005; IEE (The Institution of Electrical Engineers) liige a-st 1991 ja IEE Estonia komitee esimees 1993-2000; IEEE (The Institute of Electrical and Electronics Engineers, Elektri- ja Elektroonikainseneride Ühing) liige 1993-…; UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni liige 2005-…;; Eesti TA juhatuse liige 1994-1999, peasekretär 2004-2014; Eesti Inseneride Liidu (EIL) president 1994-2000 (aitas kaasa EILi liitumisele Euroopa Rahvuslike Insenerikeskuste Föderatsiooniga (FEAN), EIL alustas just sellel perioodil Eesti volitatud inseneri nimetuse andmist). Eesti Automaatikute Seltsi esimees [[1992]-1997]; Eesti Süsteemiinseneride Seltsi liige 1999-2010]]; Eesti Süsteemiinseneride Selts; Eesti Teadusfondi tehnikateaduste ekspertkomisjoni liige 1993-1996, nõukogu liige 2006-2011; Teaduskompetentsi nõukogu liige 1998-2003; Eesti Kaitseministeeriumi teadusnõukogu liige 1999-….; TTÜ kuratooriumi liige 1996-2000, TTÜ informaatika doktorinõukogu esimees 1994-1997; TTÜ rektori kandidaat 2000; Akadeemilise Inglise Klubi vanematekogu liige 1990-1996; Eesti esindaja NATO RTO SCI paneelis 2004-…; Eesti esindaja EDA (European Defence Agency) CapTech IAP4 2011--…. Erialaajakirjade International Journal on Engineering Applications of Artificial Intelligence peatoimetaja (992-1999, toimetaja 2000-2007; Control Engineering Practice toimetaja 1993-1999, Journal on Realtime Systems toimetaja 1993-2004, Integrated Computer-Aided Engineering nõuandev toimetaja 1993-…; Eesti TA toimetiste (matemaatika ja füüsika, tehnikateadused) toimetuskolleegiumide liige. Leo Mõtus on esinenud paljudel rahvusvahelistel konverentsidel, olnud rohkem kui 50 rahvusvahelise teadusürituse programmikomitee liige 1987-2011. [2]

TunnustusedRedigeeri

  • Eesti TA akadeemik (tehnikateadused) 1993
  • Nõukogude Eesti preemia 1980
  • Eesti NSV riiklik preemia (protsesside automatiseeritud juhtimissüsteemi MEDIUS väljatöötamise eest, kollektiiv) 1982
  • Suurbritannia volitatud süsteemiinsener (Chartered Engineer) 1992
  • Eesti Vabariigi teaduspreemia (tehnikateaduste aastapreemia) 1996
  • Eesti volitatud insener 1998-2003
  • Euroinsener 1998
  • Valgetähe IV klassi teenetemärk 1999
  • Fellow of the Institution of Electrical Engineers (IEE) 1999
  • Eesti Teaduste Akadeemia medal 2009 [2]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk. 16-18
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 269-270

VälislingidRedigeeri

Mõtus Gustav Adolfi Gümnaasium, 30. mai 2019