Ava peamenüü

Leo Mõtus (sündinud 15. detsembril 1941 Väätsa vallas Järvamaal) on Eesti tehnikateadlane.[1]

Sisukord

EluluguRedigeeri

Leo Mõtus on talupidaja poeg.[1]

1960. aastal lõpetas Mõtus Tallinna 1. Keskkooli, 1965 TPI automaatika erialal, 1971 Küberneetika Instituudis aspirantuuri. 1973 kaitses ta Eesti Teaduste Akadeemia juures tehnikakandidaadi kraadi väitekirjaga "Mittetäieliku informatsiooniga süsteemide juhtimine" ning 1990 Moskva Juhtimisteaduste Instituudis tehnikadoktori kraadi väitekirjaga "Динамика програмного обеспечения встроенных систем" (Tallinn, 1990). Mõtus täiendas end 1975 Helsingi Tehnikaülikoolis, 1980 Soome VTT-s, 1985 Walesi Ülikooli Swansea kolledžis.[1]

1964–79 oli Mõtus Küberneetika Instituudi teadur ja vanemteadur, 1979–92 Arvutitehnika Erikonstrueerimisbüroo "EKTA" projekti peakonstruktor, 1992– TTÜ reaalajasüsteemide professor, 1994–2001 ka süsteemitehnika teaduskonna dekaan, 2005– reaalaajasüsteemide õppetooli juhataja ja 2007–09 proaktiivtehnoloogia teaduslabori juhataja, 2004– Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär. Ta on lugenud informaatika, tarkvaratehnika, reaalajasüsteemide ja agentsüsteemide kursusi, avaldanud umbes 150 teadustrükist ning koostanud õppevahendeid.[1]

TeadustööRedigeeri

Leo Mõtuse peamised uurimisvaldkonnad on mittetäieliku informatsiooniga süsteemide juhtimine, reaalsüsteemide tarkvaratehnika, süsteemi käitumise ajalise korrektsuse verifitseerimine, situatsiooniteadliku interaktiivse arvutuse mudelid, proaktiivsete reaalajasüsteemide käitumine, agentsüsteemide käitumine, multiagentsüsteemid, ilmneva käitumise tuvastamine ja osaline kontroll, iseorganiseeruvad süsteemid, spontaanvõrgud ja arupuru.[1]

Ta on olnud ajakirja International Journal on Engineering Applications of Artificial Intelligence peatoimetaja (1992–99) ja konsulteeriv toimetaja (1999–2007), mitme teadusajakirja toimetuskolleegiumi liige (Journal on Control Engineering Practice, 1993–99; Journal on Real-time Systems, 1993–2006; Journal on Integrated Computer Aided Engineering, 1993–; Eesti Teaduste Akadeemia Toimetiste tehnikaseeria, 1995–).[1]

Mõtus on olnud Rahvusvahelise Automaatjuhtimise Föderatsiooni (IFAC) tehnikakolleegiumi liige (1987–96) ja arvutite tehnilise komitee aseesimees (1987–90) ning esimees (1990–93), kuut IFAC tehnilist komiteed koordineeriva komitee esimees (1993–96) ning IFAC reaalajatarkvara töörühma esimees (2002–05), IEEE liige (1993–2006), Hongkongi Teadusfondi ekspert (1996–99), Eesti Süsteemiinseneride Seltsi liige (1992–), Eesti Inseneride Liidu president (1994–2000), Eesti Teadusfondi tehnikateaduste ekspert (1995–98), Haridus- ja Teadusministeeriumi Teaduskompetentsi Nõukogu liige (1998–2003), Kaitseministeeriumi teadusnõukogu liige (1999–).[1]

TunnustusedRedigeeri

Mõtus on Eesti Teaduste Akadeemia liige 1993. aastast. [1]

TeoseidRedigeeri

  • Time concepts in real-time software. // Journal Control Eng. Practice 1 (1993) 1
  • Timing analysis of real-time software (kaasautor M. G. Rodd). Oxford, 1994
  • Timing problems and their handling at system integration. // Artificial Intelligence in Industrial Decision Making, Control and Automation. Dordrecht, 1995
  • The design and analysis of-low cost real-time fieldbus systems (kaasautorid M. G. Rodd, K. Dimyati). // Journal of Control Engineering Practice 6 (1998) 1
  • Real-time behavior verification, animation and monitoring starting from DCCS specification (kaasautor T. Näks). // Distributed Computer Control Systems 2000. Elsevier Science (2000)
  • Modeling of real-time software with IML (kaasautor B. Selic). // IEEE Control Systems Magazin 23 (2003) 3
  • Challengs for real-time systems engineering (kaasautorid R. A. Vingerhoeds, M. Meriste). // Eesti TA Toimetised Tehnika 11 (2005) 1
  • Teaduse uued suunad: komplekssüsteemid (kaasautor J. Engelbrecht). // Eesti TA seminari materjalid (1. XI 2006). Tallinn, 2006
  • Praktilised tehnoloogiad meil ja mujal (kaasautor M. Meriste). // Teadusmõte Eestis IV. Tehnikateadused. Tallinn, 2007.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 14–15

KirjandusRedigeeri

  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  • EE 14, lk 306–307
  • Eesti TA Küberneetika Instituut 1990. Tln, 1990, lk 35, 44
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid. 1. jaanuar 1993. Tallinn, 1993, lk 40
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, lk 269–270
  • Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 22.X 1938 – 23. november 1994. Tallinn, 1994, lk 36.
  • Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 92–93
  • Eesti Vabariigi teaduspreemiad. Tallinn, 1997–, lk 81

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.