Anna Leetsmann
Anna Leetsmann (12. oktoober 1888 Kalvi vald, Virumaa – 5. märts 1942 NSV Liit, hukkus vangistuses) oli Eesti pedagoog, poliitik ning Eesti Ajutise Maanõukogu ainus naissoost ja bolševikust liige. Tuntud ka hüüdnimega Punane Anna.
Anna Leetsmann sündis Virumaal külakoolmeistri paljulapselises peres. Alghariduse omandas oma isa käe all Rannu külakoolis. 1904. aastal lõpetas Rakveres tütarlastekooli, sooritas Rakvere Linna Algkooli juures algkooliõpetaja kutseeksamid ja asus tööle õpetajana Aseri tsemendivabriku algkoolis. 1911. aasta suvel õppis Peterburi ülikooli naiskursustel, sooritades eksamid keskhariduse omandamise kohta.[1]
Liitus VSDTP Aseri organisatsiooniga 1917. aasta revolutsiooni ajal, peagi valiti ta kohapealse parteiorganisatsiooni sekretäriks ja Virumaa Töörahva Nõukogu liikmeks.
Suvel 1917 valiti Anna Leetsmann esimese ja ainsa naisena Eestis Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmeks, ta oli VSDTP bolševike suuna esindaja. Osales Eestimaa Maapäeva koolide ja töö- ning hoolekande komisjoni töös ja 5. augustil 1917 moodustatud Kurista sündmuste (kus miilitsa käe läbi hukkus Kurista rentnik) uurimise erikomisjonis.[2]
Nõudis Eestimaa Maapäeva laialisaatmist, mistõttu heideti ta 5. veebruaril 1919 Maapäevast välja.[2]
Töötas seejärel abiõpetajana Aseri koolis.
Viited
muuda- ↑ R. Oras. 90 aastat Anna Leetsmanni sünnist. Kodumaa 11. oktoober 1978
- ↑ 2,0 2,1 Piret Viljamaa. "Anna Leetsmann". Eesti naised riigikogus 1917-1940.
Kirjandus
muuda- Eerik Selli, Anna Leetsmanni elust ja tegevusest. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 1966
- Oras, R. 90 aastat Anna Leetsmanni sünnist // Kodumaa, 11. okt. 1978