Anna Leetsmann
Anna Leetsmann (12. oktoober 1888 Kalvi vald, Virumaa – 5. märts 1942 NSV Liit, hukkus vangistuses) oli Kunda koolis pedagoog, poliitik ning Eesti Ajutise Maanõukogu ainus naissoost ja bolševikust liige. Tuntud ka hüüdnimega Punane Anna.
Anna Leetsmann sündis Virumaal külakoolmeistri paljulapselises peres. Alghariduse omandas oma isa käe all Rannu külakoolis. 1904. aastal lõpetas Rakveres tütarlastekooli, sooritas Rakvere linnaalgkooli juures algkooliõpetaja kutseeksamid ja asus tööle õpetajana Aseri tsemenditehase koolis. 1911. aasta suvel õppis Peterburi ülikooli naiskursustel, sooritades eksamid keskhariduse omandamise kohta.[1]
Liitus VSDTP Aseri organisatsiooni liikmeks 1917. aasta revolutsioonipäevil, peagi valiti ta kohepealse parteiorganisatsiooni sekretäriks ja Virumaa Töörahva Nõukogu liikmeks.
Suvel 1917 valiti Anna Leetsmann esimese ja ainsa naisena Eestis Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmeks, ta oli VSDTP bolševike suuna esindaja. Osales Maapäeva koolide ja töö- ning hoolekande komisjoni töös ja 5. augustil 1917 moodustatud Kurista sündmuste (kus miilitsa käe läbi hukkus Kurista rentnik) uurimise erikomisjonis.[2]
Nõudis Maapäeva laialisaatmist, seetõttu heideti ta 5. veebruaril 1919. aastal Maapäevast välja.[2]
Viited muuda
- ↑ R. Oras. 90 aastat Anna Leetsmanni sünnist. Kodumaa 11. oktoober 1978
- ↑ 2,0 2,1 Piret Viljamaa. "Anna Leetsmann". Eesti naised riigikogus 1917-1940.
Kirjandus muuda
- Eerik Selli, Anna Leetsmanni elust ja tegevusest. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 1966
- Oras, R. 90 aastat Anna Leetsmanni sünnist // Kodumaa, 11. okt. 1978