Aseri Kool

Aseri Kool on põhikool Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Aseri alevikus aadressil Kooli 2.

Aseri Kool 2024. aastal

Kool on asutatud 1905. aastal, kui seda toetas kohalik Aseri tsemendivabrik ja hiljem Aseri Keraamikatehas. Koolis on nii eesti- kui ka venekeelse õppekeelega klassid.

Kooli direktor on alates 2013. aastast Eha Polluks.

Aseri asula 20. sajandi alguses

Aseri alad on rikkad loodusvaradest. Paekivi ja savi olemasolu võimaldas Aserisse rajada tsemenditehase. Aastatel 1900–1905 ehitas aktsiaselts "Asseriin" tehasehoone ja üks selle asutajaid oli Aseri ja Koogu mõisa omanik, maanõunik parun Hermann Otto von Schilling. Tehase algusaastatel asula ei suurenenud. Rahvaarv hakkas kasvama alles sii, kui alustas tööd tellisetööstus.

Kooli asutamine

Aseri vana koolimaja

Aseri vana koolimaja

Aseri kool asutati venestamise ajal ja Venemaa keisririigi keskvõim ei toetanud kohe kooli loomist. Ametlikult sai aktsiaselts "Asseriin" loa avada venekeelse õppega III järgu 2-klassilise erakool 1911. aastal, kuigi aktsiaseltsi "Asseriin" ehitatud elamus oli kool tegutsenud juba alates 1. novembrist 1905 (vkj) (14. novembrist 1905 (ukj)). Sama kuupäeva loeb kool ka oma sünnipäevaks. Aastatel 1905–1922 pidas Aseri tsemendivabrik kahe õpetajaga kooli omal kulul üleval. Kuni 1917. aastani toimus õppetöö koolis valdavalt vene keeles, seejuures esimeses ja teises klassis õpetati aineid emakeeles. 1917. aastal otsustati I rahvahariduse kongressil, et 1. aprillist on Eestis õppekeeleks eesti keel. Aseri kooli esimeseks õpetajaks oli Anna Leetsmann, kooli juhataja oli Jaak Kutti. Jaak Kutti oli Aseri kooli juhataja-õpetaja aastatel 1906–1920 ja tema järgi kutsutaksegi Aseri kooli Kutti kooliks.

Aseri kool Eesti Vabariigis

Maja, kus asus Aseri kool aastatel 1920-1968

1920. aastatel andis majanduslik surutis tunda nii tehases kui ka asulas. Rahapuuduse tõttu pidi kool kolima Aseri tsemenditehase poolt kooli tarbeks ümber ehitatud kasarmusse. 1923. aasta suvel teatas tehase juhtkond, et loobub kooli toetamisest. Koolihoone anti üle vallale ja kool jätkas tegevust 4-klassilise algkoolina. Aastatel 1931–1944 kandis kool nime Aseri 6-klassiline Algkool.

Pärast II maailmasõda

1944. aasta sügisel muudeti Aseri kool 7-klassiliseks. Kool nimetati ümber 7-klassiliseks mittetäielikuks keskkooliks. Seda nimetust kandis asutus kuni 1961. aastani. Tegemist oli ümbruskonna ühe kõrgema tasemega kooliga. See meelitas ligi õpilasi naabervaldadest ja kaugemaltki. Pärast sõda oli ka sõjapõgenike lapsi Narvast ja selle ümbrusest. Koolis avati kaugemal elavate õpilaste tarvis internaat. Avati ka venekeelne paralleelklass, sest Aseris elas palju vene perekondi.

Aseri Keskkooli asutamine

1967. aastaks oli koolil tekkinud suur ruumipuudus. Koolitunnid toimusid lähiümbruse kuues hoones. Aseri Keraamikatehas laienes ja kooli oli oodata aina rohkem õpilasi. 24. aprillil 1967 pandi nurgakivi uuele koolihoonele. Uue koolihoone rajamisel mängis tähtsat rolli toonane koolijuht Jaan-Ülo Saar, kes aktiviseeris kogu aleviku. 27. septembri 1968. aasta Noorte Hääles kirjutati:

"Koolimaja ehitamisest võttis osa peaaegu kogu Aseri. Koolimaja nurgakivi pandi poolteist aastat tagasi. Pärast pidulikku tseremooniat ei läinud keegi koju, vaid võeti labidad ja hakati tööle. Aseri Keraamikatehase rahvas käis siin tsehhide kaupa kindla graafiku järgi. Ka Aseri sovhoos hakkas ehitajatele appi. Esimesed paar-kolm kuud läks töö "kosmilise kiirusega."

Kool nimetati ümber Aseri Keskkooliks ja tegutses selle nime all kuni 2014. aastani. Koolihoone on kolmekorruseline, seal oli 30 õppekabinetti, töökojad, söökla, võimla, lasketiir ja ruumid õpilasorganisatsioonidele. 1985. aastaks oli koolis 30 klassikomplekti 609 õpilasega, nendest 18 vene õppekeelega 393 õpilasega.

Muusikakollektiivide tegevus

Aseri Kool on olnud läbi aegade silmapaistev muusikakollektiivide tegevuse poolest. Koolis on tegutsenud mitmed koorid, rahvapilli- ja puhkpilliorkestrid ning vokaal-instrumentaalansamblid. Koolil on ka oma laul „Aseri (Kesk)Kooli laul“, mille kirjutas Jaan Linde, kes oli kooli laulmisõpetaja aastatel 1967–1971.

Traditsioonid

Kooli vilistlaste kokkutulek toimub iga viie aasta tagant augusti teisel laupäeval. Seal täiendatakse ka vilistlaste lennuraamatuid nende elukäikudest. Isade- ja emadepäeval toimuvad lahtiste uste päevad, kus lapsevanematel on võimalik lähemalt tutvuda kooli tööga. Igal jüripäeval võtavad kõik kooliõpilased osa Aseri asula tõrvikujooksust, mida korraldatakse juba aastaid.

Aseri Kool tänapäeval

Keskkooliosa suleti 2014. aastal ja kool nimetati ümber Aseri Kooliks. Koolihoone renoveeriti põhjalikult 2019. aastal. Samas hoones tegutseb ka Aseri Lasteaed ja alates 2014. aastast Aseri Muusikakool. 2018/2019. õppeaastal õppis koolis 122 õpilast ning lasteaias käis 44 last, töökohti jagus 21 õpetajale ja 7 lasteaiakasvatajale.

Juhatajad

1.	Jaak Kutti	1906–1920
2.	Aleksander Nurk	1920–1930
3.	August Pikkat	1930–1931
4.	Rudolf Reiman	1931–1935
5.	Johannes Viikmaa	1935–1937
6.	Villem Nurk	1937–1948

Direktorid

Jaan-Ülo Saare mälestustahvel Aseri kooli sissepääsu juures

7.	Elmar Liiv	1948–1951
8.	Ilse Rebane	1951–1953
9.	Sulev Lember	1953–1954
10.	Elmar Liiv	1954–1961
11.	Jaan-Ülo Saar	1961–2000
12.	Rigo Kutsar	2000–2013
13.	Eha Polluks	2013–

Välislingid

• Kooli koduleht
• Kooli ajalugu
• Marianna Koitla, Aseri kooli minevik ja tänapäev, Eesti Muusikaakadeemia täiendkoolitus Üldhariduskooli muusikaõpetaja kutsealane koolitusprogramm, Tallinn 2003