Endel Lieberg (28. august 1927 Järvamaa[1]10. august 2011[2]) oli Eesti põllumajandustegelane, sotsialistliku töö kangelane ja NSV Liidu Ülemnõukogu saadik.[3]

1943–44 õppis Lieberg Paide põllumajanduskoolis, 1945 Türi aiandustehnikumis.[4]

Väätsal töötas Lieberg põllumajanduses 1954. aastast. 31. jaanuaril 1954 määrati ta Koidu, hilisema 9. Mai kolhoosi esimeheks.[4] Liebergi juhtimisel sai sellest üks Eesti edukamaid majandeid.[5]

1987. aasta veebruaris külastas 9. Mai kolhoosi Eesti-visiidil NLKP KK peasekretär Mihhail Gorbatšov[1] ning varem oli seal käinud ka teine NLKP KK Poliitbüroo liige, tollane KGB ülem Juri Andropov[4].

Eesti Vabariigis töötas Lieberg Eesti ühe suurema põllumajandusettevõtte Väätsa Agro OÜ tegevjuhi ja nõukogu esimehena,[5] otsesest juhtimisest loobus ta 2006. aastal.[6]

Ajakirjanik Enn Anupõld on kirjutanud Endel Liebergist ja teistest temaaegsetest esimeestest raamatu "Parunid, matsid ja vurled" (Tallinn: Ilo, 2007).[7]

Endel Lieberg oli Eesti Rukki Seltsi nõukogu liige[8] ja TÜ Laeva Piim nõukogu liige.[4]

Valesüüdistus muuda

Raivo Palmaru teatel oli 1990. aastal pastor Harald Mere mõrva järel üks spekulatsioon, et mõrva olevat tellinud Endel Lieberg, kes võtnud palgamõrvarile tasumiseks oma hoiuarvelt 14 000 rubla. Nagu selgus kontrollimisel, polnud Lieberg raha välja võtnud ning oletatav mõrvar oli ammu maha lastud.[9]

Põllumajanduspoliitilisi seisukohavõtte muuda

2005. aastal antud intervjuus pidas Lieberg Eestit perspektiivikaks põllumajandusmaaks: "Meie kliima on piima tootmiseks ideaalne, pole võrreldav Itaalia ega Prantsusmaaga. Teiseks on eestlastel loomakarja pidamise kogemus ning meil on heade omadustega tõukarjad."[5] 2007. aastal kordas ta oma seisukohta: "No piimatootmiseks on meil ideaalsed võimalused. Paremad kui kuskil Hispaanias või Prantsusmaal. Piima varumishind on 4 krooni liiter. Kui oleks 5 krooni, siis EL-i abi poleks tarvis."[6]

Lieberg süüdistas Mart Laari põllumajanduspoliitikat väiketalude väljasuretamises: "Kahju, et kümne-viieteistkümne lehmaga farme enam pole, kuigi ühe pere saaks ju sellega toidetud. Aga talude pidamine sai välja suretatud. See on suund, mis Mart Laari valitsuse ajal hooga käima lükati."[5] Teisal on Lieberg pooldanud siiski suurtalusid: "Mina arvan, et lehmi peaks olema saja ümber ja maad paar-kolmsada hektarit. Siis oleks mõtet, saaks natuke ka palgatööjõudu pidada. Muidu oled naisega kahekesi, ühtki vaba päeva ju ei saa. See on loomatöö."[6]

Sõjaeelset Eestit kujutas Lieberg ideaalilähedasena: "Ma mäletan natuke Eesti esimest vabariiki. See oli midagi muud. Vargust üldse ei olnud. Põllutööriistad jäeti põllule, ega keegi neid võtnud. Omand oli püha ja puutumatu."[6]

"Õigem oleks terminite kapitalism ja sotsialism asemel kasutada termineid turumajandus ja käsumajandus. Turumajandus on igati normaal­ne ja edasiviiv majandusmudel, kuid kui vaadata olukorda Eesti põllumajanduses, siis võrreldes Lääne-Euroopa riikidega oleme ebavõrdses seisus," on Lieberg öelnud. Tema hinnangul tuleks toota Eestis ise põhitoiduaineid nagu leib, teravili, piim, liha ja kartul. Hinnapoliitikas peaks aga piirama töötleva tööstuse ja kaubanduse kasumimarginaali.[6]

Tunnustus muuda

Endel Lieberg oli Baltimaades ainus ja NSV Liidus 219. kahekordne sotsialistliku töö kangelane[6] (1971 kaheksanda viisaastaku töötulemuste eest ja 1987 seoses Gorbatšovi visiidiga) ja tal oli neli Lenini ordenit (1965, 1971, 1977, 1987).

1974. aastal anti talle Eesti NSV teenelise põllumajandustöötaja aunimetus.

1999. aastal anti talle Järvamaa vapimärk.[4]

Kahekordsetele sotsialistliku töö kangelastele oli ette nähtud püstitada sünnikohas büst. Liebergile taheti see rajada tema kodukohta, algul Paide kultuurimaja ette ja hiljem Väätsale. Büsti rajamine jäi ära Liebergi vastuseisu tõttu.[6]

Isiklikku muuda

Endel Lieberg oli 1954. aastast abielus Heljo Liebergiga. Neil sündis kaks poega: Jüri ja Tõnu[viide?]. Jüri Lieberg on Tartu Ülikooli kliinikumi veresoontekirurgia osakonna juhataja. Tõnu Lieberg oli OÜ Väätsa Agro taimekasvatuse juhataja.[viide?][4]

Lieberg astus NLKP-sse 1953. aastal.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Arvo Sarapuu "Nädala juubilar Endel Lieberg 80" Kesknädal, 29. august 2007
  2. Suri tunnustatud põllumees Endel Lieberg Järva Teataja, 10. august 2011
  3. "Герой Социалистического Труда Эндель Лиеберг" RIA Novosti foto, 01.04.1978 (vaadatud 28. juulil 2011)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Väinu Rozental "Vana mees ei taha koju jääda"[alaline kõdulink] Äripäev, 26. mai 2006
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Marika Tomberg "Endel Lieberg – edukas iga võimu ajal" Äripäev, 09.02.2005 (vaadatud 28. juulil 2011)
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 Peeter Ernits "Endel Lieberg: Kapitalismist ja sotsialismist tuleks hübriid teha" Maaleht, 23.08.2007
  7. ""Enn Anupõld "Parunid, matsid ja vurled""". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. märts 2016. Vaadatud 28. juulil 2011.
  8. Auliikmed, Eesti Rukki Selts (vaadatud 28. juulil 2011)
  9. Raivo Palmaru "Uurimise selgroo murdsid poliitikud" Luup nr 8 (91), 19. aprill 1999 (vaadatud 28. juulil 2011)

Välislingid muuda

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud venekeelset artiklit ru:Лиеберг, Эндель Аугустович seisuga 29. juuli 2011.