Lembit Kaik
Lembit Kaik (12. aprill 1923 Kõo vald, Soomevere – 28. september 1988 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane.
Lembit Kaik õppis Retla algkoolis, Türi keskkoolis ja Tapa gümnaasiumis. Koolmeistrite lapsena varakult kooliteed alustanud, lõpetas ta 17-aastaselt Rakvere gümnaasiumi (1940, cum laude). Enne Teise maailmasõja puhkemist jõudis lõpetada Tallinna Tehnikaülikoolis majandusteaduskonna esimese kursuse ning töötada Tapa abilinnapeana.
Teise maailmasõja ajal oli ta Uurali tööpataljonis ja eesti laskurkorpuses. NLKP liige aastast 1944.
1950. aastal lõpetas Lembit Kaik Tallinna Polütehnilise Instituudi majanduse erialal, 1953. aastal NLKP Keskkomitee juures asuva kõrgema parteikooli, 1961. aastal Ühiskonnateaduste Akadeemia majandusteaduste kandidaadi kraadiga.
1946. aastast töötas Lembit Kaik ajalehe Rahva Hääl osakonnajuhataja ja asetoimetajana. Aastatel 1953–1957 oli ta Eesti Raadio (Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse) juhataja, 1961–1963 kultuuriministri asetäitja. Eesti NSV Kirjastuskomitee loomisest 1963. aastal kuni oma surmani 1988. aastal oli Lembit Kaik selle komitee esimees.
Lembit Kaik oli Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liige, Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Ühingu Eesti osapoole esimees, Eesti NSV Ülemnõukogu mitme koosseisu saadik.
Tunnustus muuda
Isiklikku muuda
Isa Jüri Kaik (1883–1941) oli kooliõpetaja/juhataja, haridus- ja seltsitegelane, lühikest aega ka Viljandi maavanem (1920–1921). Ema Alma Kaik (neiuna Kirchberg, 1899–1980) oli samuti kooliõpetaja. Abikaasa Larissa Kaik (1925–2017) oli arst. Poeg Jüri Kaik (1953–2017) oli kardioloog ja arstiteadlane. Tütar Maret Kaik (sündinud 1955) on ajakirjanik ja tõlkija.