Vikipeedia

EKP KK Sekretariaat

(Ümber suunatud leheküljelt EKP Keskkomitee sekretariaat)

EK(b)P/EKP KK Sekretariaat oli aastatel 1940–1990 Eestimaa Kommunistliku ja Kommunistliku (bolševike) Partei täidesaatev võimuorgan, mille koosseisu kuulusid Eesti NSV Kommunistliku Partei kõrgeimad võimuesindajad EKP KK sekretärid ja KK tähtsamate osakondade (osakonna)juhid.

EKP Sekretariaat valiti vastavalt partei põhikirjale EKP kongresside vaheliseks ajaks jooksvaks tööks. Sekretariaadile allus EKP KK aparaat, mis koosnes osakondadest, mida juhtisid vastavalt osakondade tähtsusele KK sekretärid või osakonnajuhatajad. Sekretariaat omakorda kandis vastuvõetud tegevusest ette EKP Keskkomiteele ja EKP KK büroole, mis kinnitas otsused ja kavad.

EK(b)P ja EKP KK sekretärid muuda

EK(b)P ja EKP KK I sekretärid
EK(b)P ja EKP KK II sekretärid
EK(b)P-EKP Keskkomitee III sekretärid

EK(b)P-EKP Keskkomitee III (nn ideoloogia) sekretär oli Eesti NSV ideoloogiaalase töö ja kunstielu kõrgem juht. Tema otsealluvuses tegutsesid EKP KK Sekretariaadi ametnikud, kes algul kuulusid nn propaganda- ja agitatsiooniosakonda, aga hiljem, alates 1960. aastatest kultuuriosakonda. Kui partei III sekretär ja EKP KK kultuuriosakond "juhtisid" kõiki kunstiliike, siis valitsuses – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogus, hiljem Eesti NSV Ministrite Nõukogus – olid need eri asutuste vahel "ära jagatud": kirjandus kui ideoloogiliselt kõige tähtsam kunstiliik oli allutatud Kirjastuskomiteele, arhitektuur Ehituskomiteele, filmiasjandus allus Kinokomiteele, Eesti NSV Kultuuriministeeriumi hallata oli aga teatrid, muusika ning kujutav ja tarbekunst.

Aastatel 1939–1953 ei toimunud NSV Liidus ja aastatel 1941–1948 Eesti NSV-s kommunistliku partei kongresse ning juhtorganite moodustamine toimus ÜK(b)P juhi Jossif Stalini ja tema poolt juhendatava ÜK(b)P KK direktiivide alusel.

EK(b)P KK Sekretariaat, 1940–1941 muuda

EK(b)P KK Sekretariaadi koosseis, 1940. aasta juuni – 1941. aasta veebruar

  • 1940. aasta juunis määrati EK(b)P KK sekretäriks Johannes Lauristin;
  • 1940. aasta juunis määrati EK(b)P KK organisatsiooniliseks sekretäriks Karl Säre, kellele allus organiseerimise-instrueerimise osakond, erisektor, finantsmajandussektor ning tööstuse- ja kaubanduse osakond.
  • 1940. aasta juulis määrati EK(b)P KK propaganda ja agitatsioonisekretäriks Neeme Ruus
  • 1940. aasta augustis määrati EK(b)P KK I sekretäriks Karl Säre
  • 1940. aasta augustis määrati EK(b)P KK II sekretäriks Nikolai Karotamm, kellele allusid põllumajandusosakond ja sõjaosakond.
  • 8. veebruaril 1941 EK(b)P KK I Pleenumil valiti EK(b)P KK Sekretariaati: EK(b)P KK I sekretär Karl Säre, EK(b)P KK II sekretär Nikolai Karotamm, EK(b)P KK sekretär kaadrite alal Adolf Pauk,
  • 24. märtsil 1941 EK(b)P II Pleenumil valiti EK(b)P KK Sekretariaadi koosseisu: EK(b)P KK sekretär tööstuse alal Hermann Arbon, EK(b)P KK sekretär transpordi alal Feodor Okk[2]
  • 8. mail 1941 EK(b)P KK büroo otsusega määrati: EK(b)P KK propaganda ja agitatsioonisekretäriks August Sipsakas (−10. juuli 1942)

EK(b)P KK osakonnad ja sektorid aastatel 1940–1941 muuda

„Sekretariaadi istungi protokoll (sõna Büroo mahatõmmatud) number 1

9. septembrist 1940. aastast

Kohalviibijad: sm-d Säre, Karotamm, Lauristin, Ruus, Sempre, Resov Eesti K(b)P Keskkomitee aparaadi struktuuri kinnitamisest sm-d Säre, Resov

Moodustada EK(b)P Keskkomitee järgmised osakonnad:

  • 1. Kaadriosakond, (Отдел кадров)
  • 2. Organisatsioonilis-instruktsiooni osakond, (Оргинструкторский отдел)
  • 3. Parteipropaganda ja agitatsiooni osakond, (Отдел партийной пропаганды и агитации)
  • 4. Põllumajandusosakond, (Сельскохозяйственный отдел)
  • 5. Sõjaline osakond ja sektorid, (Военный отдел и сектора )
  • 1 Majandus- ja finantssektor, (Хозяйственно – финансовый сектор)
  • 2 Erisektor (Особый сектор).

Eesti K(b)P Keskkomitee sekretär (allkiri) Säre pitsat 246“

– РЦХИДНИ, ф. 17, о. 22, д. 3857.

EK(b)P KK osakonnad allusid EK(b)P KK sekretäridele. 1940. aastal kuulusid EK(b)P KK aparaadi koosseisu:

  • EK(b)P KK kaadriosakond,
  • EK(b)P KK organiseerimise-instrueerimise osakond (osak. juh: 1940 Aleksander Resev; 1940–1941 Dmitri Kuzmin,)
  • EK(b)P KK (partei) propaganda ja agitatsiooni osakond: ajakirjandussektor (sektori juhataja 1941– Johannes Käbin [3]), parteiline propaganda; ajalehed ja raadio; kirjastused ja ajakirjad; agitatsiooni- ja propagandatöö, mida juhtis osakonna juhataja, kes ka KK propagandasekretär alal. 1940–1941, oli osakond allutatud keskkomitee sekretärile Neeme Ruusile, seejärel 1941. aastal määrati osakonnajuhatajaks[viide?] Oskar Urgart;
  • EK(b)P KK põllumajandusosakond,
  • EK(b)P KK sõjaosakond (osak. juh: 1941 Karl Kanger, EK(b)P KK sõjaosakonna juhataja)
  • EK(b)P KK kooliosakond,
  • EK(b)P KK finantsmajandussektor ja
  • EK(b)P KK erisektor.
  • EK(b)P KK transpordiosakond (1940), 1941 tööstuse ja transpordi osak.
  • EK(b)P KK kergetööstuse osakond
  • EK(b)P KK naisosakond (osak. juh: Juliana Telman, EK(b)P KK naisosakonna juhataja)

EK(b)P KK Sekretariaat, 1941–1948 muuda

  • aprillist 1943 EK(b)P KK Büroo otsusega määrati: EK(b)P KK propaganda ja agitatsioonisekretäriks Eduard Päll (– aprill 1947)
  • 1. oktoobrist 1943 EK(b)P KK Büroo otsusega määrati: EK(b)P KK sekretäriks kaadrite alal Nikolai Puusep (– detsember 1944)
  • 28. septembril 1944 valiti EK(b)P KK IV Pleenumil: EK(b)P KK I sekretäriks Nikolai Karotamm
  • 2. detsembril 1944 EK(b)P KK V Pleenumil valiti: EK(b)P KK II sekretäriks Sergei Sazonov (−1948), EK(b)P KK III sekretäriks Nikolai Puusep (−19.4.1946), EK(b)P KK sekretäriks kaadrite alal Villem Kuusik (−19.4.1946)
  • 19. aprill 1946 EK(b)P KK Pleenumil valiti: EK(b)P KK III sekretäriks Villem Kuusik, EK(b)P KK sekretäriks kaadrite alal Dmitri Kuzmin
  • aprillis 1947 EK(b)P KK XVI Pleenumil valiti: EK(b)P KK propaganda ja agitatsioonisekretäriks Algus Raadik (−5.1948)
  • mais 1948 EK(b)P KK Pleenumil valiti: EK(b)P KK propaganda ja agitatsioonisekretäriks Ivan Käbin
  • 16. oktoober 1948 EK(b)P KK XXIV Pleenumil valiti: EK(b)P KK II sekretäriks Georgi Kedrov

1945. aastal olid nimelised EK(b)P KK propaganda ja agitatsiooni sekretär ja EK(b)P KK sekretär kaadri alal, EK(b)P KK I, II, III sekretäri tööülesanded olid määratletud eraldi. EK(b)P KK sekretäride asetäitjad olid KK osakondade juhatajad[4]. 1945. aastal oli EK(b)P KK sekretariaadis 6 sekrtäri asetäitjat: tööstuse, tranpordi, kaubanduse ja ühiskondliku toitlustamise, ehituse ja kommunaalmajanduse, kütuse ja energeerika ning keemia-, põlevkivi- ja paberitööstuse alal. 1946. aastal lisandus ka sekretär toiduainete- ja kalatööstuse ning naistöö alal[4]. 1948. aastal:

  • I sekretärile Nikolai Karotammele allusid partei-, ametiühingu ja komsomoliorganite osakond ja erisektor,
  • II sekretärile Georgi Kedrovile rasketööstusosakond, plaani-, finants- ja kaubandusosakond ja finantsmajandussektor.
  • III sekretärile Villem Kuusikule põllumajandusosakond,
  • Johannes Käbinile propaganda ja agitatsiooni- ning naistööosakond.
  • Aleksei Müürisepale kergetööstus-, transpordi- ning administratiivosakond.
1948. aastal toimus kogu Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei (ÜK(b)P) parteiaparaadi reorganiseerimine. Likvideeriti ÜK(b)P KK Kaadrivalitsus ja kaadriosakonnad kohalikes partei organites, sealhulgas EK(b)P KK kaadriosakond. Töö kaadri ja nomenklatuuriga anti koos otsuste täitmise kontrolliga valdkondlike osakondade kureerida.

EK(b)P-EKP KK Sekretariaat muuda

1. jaanuaril 1946 kuulus EKP KK nomenklatuuri 1842 ametikohta, millest 388 asus parteiorganites, EKP KK aparaadi töökohti oli 154. 1953. aastal oli nendest 140-st KK aparaadi töökohtadest 14 ka NLKP KK põhinomenklatuuri kuuluvad. Eestlasi töötas sel aastal EKP KK-s 66,6%, venelasi 34% ja muudest rahvustest 8% (peamiselt ukrainlased).

Kuupäev EK(b)P – EKP KK Sekretariaadi koosseis ja koosseisu muudatused
juunis 1940 valiti EK(b)P KK sekretäriks Johannes Lauristin ja
EK(b)P KK organisatsiooniliseks sekretäriks Karl Säre
juuli 1940 valiti EK(b)P KK agitatsiooni ja propagandasekretäri kohale Neeme Ruus
august 1940 vabastati EK(b)P KK sekretäri kohalt Johannes Lauristin;
valiti EK(b)P KK I sekretäriks Karl Säre ja
EK(b)P KK II sekretäriks Nikolai Karotamm
8. veebruar 1941 valiti EK(b)P KK I sekretäriks Karl Säre ja
EK(b)P KK II sekretäriks Nikolai Karotamm,
EK(b)P KK sekretäriks kaadrite alal Adolf Pauk
23. märts 1941 EK(b)P KK II Pleenumil valiti
EK(b)P KK sekretäriks tööstuse alal Hermann Arbon ja
EK(b)P KK sekretäriks transpordi alal Fjodor Okk
8. mai 1941 EK(b)P KK büroo määrusega määrati EK(b)P KK agitatsiooni ja propagandasekretäri kohale August Sipsakas
aprill 1943 EK(b)P KK büroo määrusega määrati EK(b)P KK agitatsiooni ja propagandasekretäri kohale Eduard Päll
1. oktoober 1943 EK(b)P KK büroo määrusega määrati EK(b)P KK sekretäriks kaadrite alal Nikolai Puusep
28. september 1944 EK(b)P KK IV Pleenumil valiti
EK(b)P KK I sekretäriks Nikolai Karotamm
1.-2. detsember 1944 EK(b)P KK V Pleenumil valiti
EK(b)P KK II sekretäriks Sergei Sazonov (1907–);
EK(b)P KK III sekretäriks Nikolai Puusep;
EK(b)P KK sekretäriks kaadrite alal Villem Kuusik
31. jaanuar 1945 EK(b)P KK büroo otsusega nimetati EK(b)P KK sekretäriks (1945–1946) ehituse ja kommunaalmajanduse alal Vladimir Robotov (1905–)
19. aprill 1946 EK(b)P KK Pleenumil vabastati KK III sekretäri kohalt Nikolai Puusep ja
valiti EK(b)P KK III sekretäriks Villem Kuusik ja
EK(b)P KK sekretäriks kaadrite alal Dmitri Kuzmin (1908–1998)
aprill 1947 EK(b)P KK XVI Pleenumil määrati EK(b)P KK agitatsiooni ja propagandasekretäri kohale Algus Raadik
10. juuli 1947 vabastati EK(b)P KK Büroo määrusega EK(b)P KK agitatsiooni ja propagandasekretäri kohalt August Sipsakas ja Eduard Päll
mai 1948 EK(b)P KK Pleenumil vabastati EK(b)P KK agitatsiooni ja propagandasekretäri kohalt Algus Raadik ja
määrati EK(b)P KK agitatsiooni ja propagandasekretäri kohale Ivan Käbin
16. oktoober 1948 EK(b)P KK XXIV Pleenumil vabastati EK(b)P KK II sekretäri ametikohalt Sergei Sazonov ja
valiti EK(b)P KK II sekretäriks Georgi Kedrov (1907–1983)
26. detsember 1948 EK(b)P KK I Pleenumil valiti EK(b)P KK Sekretariaat:
EK(b)P KK I sekretäriks Nikolai Karotamm;
EK(b)P KK II sekretäriks Georgi Kedrov;
EK(b)P KK III sekretär Villem Kuusik;
EK(b)P KK agitatsiooni ja propagandasekretär Ivan Käbin
EK(b)P KK sekretär Aleksei Müürisepp
30. august 1949 EK(b)P KK V Pleenumil vabastati EK(b)P KK II sekretäri ametikohalt Georgi Kedrov;
27. oktoober 1949 EK(b)P KK VI Pleenumil vabastati EK(b)P KK sekretäri ametikohalt Aleksei Müürisepp;
26. märts 1950 EK(b)P KK VIII Pleenumil valiti EK(b)P KK Sekretariaat:
EK(b)P KK I sekretär Ivan Käbin;
EK(b)P KK II sekretär Aleksander Kelberg;
EK(b)P KK III sekretär Dmitri Kuzmin;
EK(b)P KK sekretär Aleksander Jaanus
Juuni 1950 EK(b)P KK IX Pleenumil valiti: EK(b)P KK II sekretäriks Vassili Kossov
14. jaanuar 1951 EK(b)P KK I Pleenumil valiti EK(b)P KK Sekretariaat:
EK(b)P KK I sekretär Ivan Käbin;
EK(b)P KK II sekretär Vassili Kossov;
EK(b)P KK sekretär Stepan Derjabin (1906–),
EK(b)P KK sekretär Dmitri Kuzmin,
EK(b)P KK sekretär Villem Kuusik
EK(b)P KK sekretär Leonid Lentsman
15. juuni 1951 EK(b)P KK II Pleenumil vabastati EK(b)P KK sekretäri ametikohalt Villem Kuusik
Detsember 1951 EK(b)P KK Pleenumil valiti EK(b)P KK sekretäriks Otto Merimaa
September 1952 EK(b)P KK I Pleenumil valiti EK(b)P KK Sekretariaat:
EK(b)P KK I sekretär Ivan Käbin;
EK(b)P KK II sekretär Vassili Kossov
EK(b)P KK sekretär Leonid Lentsman
5. märts 1953 suri Jossif Stalin
20. august 1953 EKP KK VI Pleenumil vabastati EKP KK II sekretäri ametikohalt Vassili Kossov ja
valiti EKP KK II sekretäriks Leonid Lentsman
EKP KK sekretär Endel Jaanimägi (1919–1974)
7. september 1953, Nikita Hruštšov valiti NLKP KK I sekretäriks
Veebruar 1954 EKP KK I Pleenumil valiti EKP KK Sekretariaat:
EKP KK I sekretär Ivan Käbin;
EKP KK II sekretär Leonid Lentsman
EKP KK sekretär Otto Merimaa
Oktoober 1954 EKP KK Pleenumil vabastati EKP KK sekretäri ametikohalt Otto Merimaa
1954 EKP KK Pleenumil valiti EKP KK sekretäriks Fjodor Ušanjov (1911–1981)
30. november 1955 EKP KK Pleenumil valiti EKP KK sekretäriks Ernst Ristmägi (1907–1976)
20. jaanuar 1956 EKP KK I Pleenumil valiti EKP KK Sekretariaat:
EKP KK I sekretär Ivan Käbin;
EKP KK II sekretär Leonid Lentsman;
EKP KK sekretär Ernst Ristmägi
EKP KK sekretär Fjodor Ušanjov
oktoober 1956 EKP KK Pleenumil valiti EKP KK sekretäriks Otto Merimaa
30. jaanuar 1958 EKP KK I Pleenumil valiti EKP KK Sekretariaat:
EKP KK I sekretär Ivan Käbin;
EKP KK II sekretär Leonid Lentsman;
EKP KK sekretär Ernst Ristmägi
EKP KK sekretär Fjodor Ušanjov,
EKP KK sekretär Otto Merimaa
11. aprill 195 EKP KK Pleenumil vabastati EKP KK sekretäri ametikohalt Ernst Ristmägi
17. veebruar 1960 EKP KK I Pleenumil valiti EKP KK Sekretariaat:
EKP KK I sekretär Ivan Käbin;
EKP KK II sekretär Leonid Lentsman;
EKP KK sekretär Karl Vaino
EKP KK sekretär Fjodor Ušanjov,
EKP KK sekretär Otto Merimaa
16. juuli 1960, Nikita Hruštšov kõrvaldati NLKP KK sekretäri ametikohalt
29. september 1961 EKP KK I Pleenumil valiti EKP KK Sekretariaat:
EKP KK I sekretär Ivan Käbin;
EKP KK II sekretär Leonid Lentsman;
EKP KK sekretär Karl Vaino
EKP KK sekretär Fjodor Ušanjov,
EKP KK sekretär Otto Merimaa
21. jaanuar 1963 EKP KK V Pleenumil valiti EKP KK sekretäriks Artur Vader
8. jaanuar 1964 EKP KK I Pleenumil valiti EKP KK Sekretariaat:
EKP KK I sekretär Ivan Käbin;
EKP KK II sekretär Artur Vader;
EKP KK sekretär Karl Vaino
EKP KK sekretär Fjodor Ušanjov,
EKP KK sekretär Leonid Lentsman
KP KK sekretär Otto Merimaa
27. detsember 1965 EKP KK X Pleenumil vabastati EKP KK sekretäri ametikohalt Otto Merimaa
3. märts 1966 EKP KK I Pleenumil valiti EKP KK Sekretariaat:
EKP KK I sekretär Ivan Käbin;
EKP KK II sekretär Artur Vader;
EKP KK sekretär Karl Vaino
EKP KK sekretär Fjodor Ušanjov,
EKP KK sekretär Leonid Lentsman
EKP KK sekretär Otto Merimaa
11. veebruar 1971 EKP KK XVIII Pleenumil vabastati EKP KK II sekretäri ametikohalt Artur Vader,
valiti EKP KK II sekretär Konstantin Lebedev (1918–) ja
EKP KK sekretär Vaino Väljas
19. veebruar 1971 EKP KK I Pleenumil valiti EKP KK Sekretariaat:
EKP KK I sekretär Ivan Käbin;
EKP KK II sekretär Konstantin Lebedev;
EKP KK sekretär Karl Vaino
EKP KK sekretär Fjodor Ušanjov
EKP KK sekretär Vaino Väljas
30. jaanuar 1976 EKP KK I Pleenumil valiti EKP KK Sekretariaat:
EKP KK I sekretär Ivan Käbin;
EKP KK II sekretär Konstantin Lebedev;
EKP KK sekretär Karl Vaino
EKP KK sekretär Fjodor Ušanjov
EKP KK sekretär Vaino Väljas
10. märts 1977 EKP KK V Pleenumil vabastati EKP KK sekretäri ametikohalt Fjodor Ušanjov ja
valiti EKP KK sekretäriks Arnold Rüütel
26. juuli 1978 EKP KK X Pleenumil vabastati EKP KK sekretäri ametikohalt Ivan Käbin ja
valiti EKP KK I sekretäriks Karl Vaino
29. august 1978 EKP KK XI Pleenumil valiti EKP KK (tööstus)sekretäriks Vladimir Käo (1924–1989)
19. jaanuar 1979 EKP KK XIII Pleenumil vabastati EKP KK (põllumajandus)sekretäri ametikohalt Arnold Rüütel ja
valiti EKP KK sekretäriks Artur-Bernhard Upsi
27. märts 1980 EKP KK XVIII Pleenumil vabastati EKP KK (ideoloogia)sekretäri ametikohalt Vaino Väljas ja
valiti EKP KK (ideoloogia)sekretäriks Rein Ristlaan
30. jaanuar 1981 EKP KK I Pleenumil valiti EKP KK Sekretariaat:
EKP KK I sekretär Karl Vaino;
EKP KK II sekretär Konstantin Lebedev;
EKP KK sekretär (tööstuse alal) Vladimir Käo
EKP KK (ideoloogia)sekretär Rein Ristlaan
EKP KK sekretär Artur-Bernhard Upsi
10. november 1982, suri NLKP KK peasekretär Leonid Brežnev
12. november 1982, NLKP erakorralisel pleenumil valiti NLKP KK peasekretäriks Juri Andropov
13. mai 1982 EKP KK VI Pleenumil vabastati EKP KK II sekretäri ametikohalt Konstantin Lebedev
15. mai 1982 EKP KK VI Pleenumil valiti EKP KK II sekretäriks Aleksandr Kudrjavtsev (1928–)
9. aprill 1983 EKP KK X Pleenumil vabastati EKP KK (tööstus)sekretäri ametikohalt Vladimir Käo
valiti EKP KK sekretäriks Bruno Saul
6. märts 1984 EKP KK XIII Pleenumil valiti EKP KK sekretäriks Nikolai Ganjušov
9. veebruar 1984, suri NLKP KK peasekretär Juri Andropov
13. veebruar 1984, Konstantin Tšernenko valiti NLKP erakorralisel pleenumil NLKP KK peasekretäriks
17. jaanuar 1984 EKP KK XII Pleenumil vabastati EKP KK sekretäri ametikohalt Bruno Saul
10. märts 1985, suri NLKP KK peasekretär Konstantin Tšernenko
4. detsember 1985 EKP KK XXI Pleenumil vabastati EKP KK sekretäri ametikohalt Aleksandr Kudrjavtsev ja
valiti EKP KK II sekretäriks Georgi Aljošin
11. märts 1985 Mihhail Gorbatšov, valiti NLKP erakorralisel pleenumil NLKP KK peasekretäriks
1. veebruar 1986 EKP KK I Pleenumil valiti EKP KK Sekretariaat:
EKP KK I sekretär Karl Vaino;
EKP KK II sekretär Georgi Aljošin;
EKP KK sekretär Nikolai Ganjušov
EKP KK (ideoloogia)sekretär Rein Ristlaan
EKP KK sekretär Artur-Bernhard Upsi
16. jaanuar 1988 EKP KK VII Pleenumil vabastati EKP KK sekretäri ametikohalt Rein Ristlaan ja
valiti EKP KK sekretäriks Indrek Toome
16. juuni 1988 EKP KK X Pleenumil vabastati EKP KK I sekretäri ametikohalt Karl Vaino ja
valiti EKP KK I sekretäriks Vaino Väljas
7.detsember 1988 EKP KK XII Pleenumil vabastati EKP KK sekretäri ametikohalt Indrek Toome ja
EKP KK sekretär Nikolai Ganjušov ning
valiti EKP KK ideoloogiasekretäriks Mikk Titma
1. september 1989 EKP KK XII Pleenumil vabastati EKP KK sekretäri ametikohalt Artur-Bernhard Upsi ja
valiti EKP KK sekretäriks Arder Väli
7. detsember 1989 EKP KK XII Pleenumil valiti EKP KK sekretäriks Enn-Arno Sillari
25. märts 1990 Eestimaa Kommunistliku Partei (NLKP) KK I Pleenumil EKP KK I sekretäriks valiti Enn-Arno Sillari
25. märts 1990 Eestimaa Kommunistliku Partei (NLKP) KK II Pleenumil EKP KK sekretäriks valiti Harry Roots
29. märts 1990 Eestimaa Kommunistliku Partei (NLKP) KK III Pleenumil EKP KK sekretäriks valiti Vladimir Malkovski
1. veebruar 1991 26. jaanuaril 1991 iseseisvunud Eestimaa Kommunistliku Partei (NLKP) KK I Pleenumil valiti EKP KK Sekretariaat:
EKP KK I sekretär Enn-Arno Sillari;
EKP KK II sekretär Harry Roots;
EKP KK sekretär Niina Mihhejeva,
EKP KK sekretär Juri Rakitski
EKP KK sekretär Jaak Soobik[5]

EKP KK Sekretariaadi osakonnad muuda

Keskkomitee aparaadi struktuur 1940. aasta sügisel:

EK(b)P KK aparaat 1945. aastast:

1945. aastal alustas tööd parteikolleegium (hiljem komisjon), mille ülesanne oli parteiliste karistuste apellatsioonide läbivaatamine ja nende EKP KK büroos otsustamiseks ettevalmistamine ning parteiarhiiv
  • 1947. aastal liideti KK tööstusosakond ja KK transpordi osakond, EK(b)P KK tööstusosakond ja transpordi osakonnaks ja osakonnaga liideti ka KK toiduainete- ja KK kalanduse osakond.
  • 1947. aastal liideti KK põlevkivi- ja keemiatööstuse osakond, KK kütuse ja energeetika osakonnaga, EK(b)P KK põlevkivikeemiatööstuse ja energeetika osakonnaks (osak. juh: 1947–1949 Jevgeni Radulov).
  • 1947. aastal nimetati senine KK kaubandusosakond (osak. juh: 02.–09.1941 kt. Dmitri Kuzmin), EK(b)P KK kaubanduse ja ühiskondliku toitlustamise osakonnaks
  • 1948. aastal, ÜK(b)P ja liiduvabariikide KK reorganiseerimisega[14], EK(b)P KK büroo otsusega, liideti EK(b)P KK kooliosakond, EK(b)P KK propaganda- ja agitatsiooniosakonnaga. PA osak. kuulus 5 sektorit: propagandasektor, agitatsioonisektor (sekt. juh: 1947–1948 Ivan Helm[15]), poliitharidustöö sektor, kõrgemate õppeasutuste ja teaduse sektor, ajakirjanduse (ajakirjanduse ja kirjastuse sektor[16])[17] (sekt. juh: 1946, Aleksander Kelberg), kaotati KK sekretäride asetäitjate ametikohad, ning KK PAO juhiks sai osak. juhataja.
  • 1948. aastal loodi EK(b)P KK rasketööstuse (osak. juh: 1948–1950 Gavriil Latõšev; 1950–1953 Aleksandr Lebedev), EK(b)P KK kergetööstuse (osak. juh: 1948 Aleksei Müürisepp; 1951–1953 Vladimir Lipp) ja EK(b)P KK transpordi osakond.
  • 1948. aastal reorganiseeriti EK(b)P KK Kaadri ja organiseerimis-instrueerimisosakond, mis liideti EK(b)P KK Partei, ametiühingute ja komsomoliorganite osakonnaks (osak. juh: 1948–1949 Aleksander Olin).
  • 1948. aastal nimetati EK(b)P KK kaubanduse ja ühiskondliku toitlustamise osakond, EK(b)P KK plaani-, rahandus- ja kaubandusosakonnaks (osak. juh: 1948–1951 Vladimir Lipp).
  • 1948. aastal loodi EK(b)P KK Administratiivosakond (osak. juh: 1948–1952 Pavel Anissimov; 1952–1953 Johannes Tipner) (ministrite nõukogu, ametiühingud, töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteed, plaanikomisjonid, riigikontroll jne.).
  • 1950. aastal suurendati EK(b)P KK PAO sektorite arvu: parteipropaganda sektor, massilise agitatisoonitöö s., kultuuriharidus- ja kehakultuuritöö s., ajakirjanduse ja kirjastuse s., koolisektor, teaduse ja kõrgemate õppeasutuste sektor, kirjanduse ja kunsti sektor[4]
  • 1951. aastal loodi EK(b)P KK kalatööstuse osakond (osak. juh: 1951–1952 Otto Merimaa).
  • 1951. aastal loodi eraldi EK(b)P KK propaganda- ja agitatsiooniosakond ning eraldati EK(b)P KK kooliosakond, EK(b)P KK teaduse ja kõrgemate õppeasutuste osakond, EK(b)P KK ilukirjanduse ja kunsti osakond.
  • 1953. aastal liideti EKP KK teaduse ja kõrgemate õppeasutuste osakond ja EKP KK ilukirjanduse ja kunsti osakond, EKP KK teaduse ja kultuuri osakonnaks.
  • 1952. aastal nimetati EK(b)P KK Rahandus-majandussektor EK(b)P KK Asjadevalitsuseks (osak. juh: 1962–1970 Vladimir Lipp; 1986[18]– Valjo Koort).
  • 1953. aastal liideti EKP KK rasketööstuse, EKP KK kergetööstuse ja EKP KK transpordi osakond, EKP KK tööstus- ja transpordiosakonnaks (osak. juh: 1953–1957 Karl Vaino[19]; 1963–1965 Juri Vladõtšin[20]; Leida Sipria[21]; 1969–1971 Ivar Kallion; 1971[22]–1976 Roman Butel; 1980–1984 Aleksandr Zamahhin). EKP KK kalatööstusosakond likvideeriti.
  • 1953. aastal liideti EKP KK admininstratiivosakond ja EKP KK plaani-finants- ja kaubandusosakond, EKP KK administratiiv- ja kaubandusfinantsorganite osakonnaks (osak. juh: 1953– Otto Merimaa).
  • 1954. aastal reorganiseeriti EKP KK Partei, ametiühingute ja komsomoliorganite osakond EKP KK Parteiorganite osakonnaks.
  • 1954. aastal loodi EKP KK laiatarbekaupade ja toiduainetetööstuse osakond (1954–1956) (osak. juh: 1954–1956 Juri Vladõtšin[20])
  • 1956. aastal liideti EKP KK teaduse ja kõrgemate õppeasutuste, ilukirjanduse ja kunsti osakonnaga, koolide osakond - moodustades EKP KK teaduse, koolide ja kultuuri osakonna (osak. juh: 1960–1963 Albert Laus).
  • 1956. aastal loodi EKP KK administratiiv-, kaubandus- ja rahandusorganite osakond (osak. juh: 1953–1964 Otto Merimaa).
  • 1960. aastal loodi EKP KK ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse osakond.
  • 1962. aastal jagati EKP KK administratiiv-, kaubandus- ja rahandusorganite osakond, EKP KK administratiivorganite (osak. juh: Rudolf Polman, 1971[23]– Pjotr Vassikov[18]) ning EKP KK kergetööstuse, toiduainete tööstuse ja kaubanduse osakonnaks (osak. juh: Leida Sipria[21]).
  • 1963. aastal nimetati EKP KK Propaganda- ja agitatsiooniosakond (osak. juh: 1948–1950 ja 1951–1964 Leonid Lentsman, Albert Laus), EKP KK ideoloogiaosakonnaks (1963–1964), mis hõlmas ajakirjanduse-, raadio ja televisiooni sektorit[24] (sektori juh: 1944[25] Eduard Konsa; 1946–1948 August Pork; 1948-1949 Lembit Kaik; 1973–1980 Ülo Nõmm[26]; 1980–1983 Toomas Leito; 1984–1989 Peeter Sookruus [27]), parteilist propagandat; ajalehti ja raadiot; kirjastusi ja ajakirju; agitatsiooni- ja propagandatööd (vt. ka Kaadripoliitika Nõukogude Liidus).
  • 1964. aastal nimetati EKP KK teaduse, koolide ja kultuuri osakond, EKP KK teaduse ja kultuuri osakonnaks (osak. juh: 1964–1969 Olaf Utt[28]).
  • 1965. aastal reorganiseeriti EKP KK Parteiorganite osakond, EKP KK Parteiorganisatsioonilise töö osakonnaks, milles 4 alasektorit (osak. juh: 1970–1985 Lev Šišov[29], 1985–1988 Ain Soidla).
  • 1965. aastal nimetati EKP KK ideoloogiaosakond taas EKP KK Propaganda- ja agitatsiooniosakonnaks (osak. juh: 1980–1985 Ain Soidla; 1985–1987 Toomas Leito; 1987–1988 Silvi-Aire Villo).
  • 1965. aastal nimetati EKP KK toiduainete tööstuse ja kaubanduse osakond, EKP KK kaubanduse ja elukondliku teeninduse osakonnaks (osak. juh: 1967–1975 Ago Madik[30]).
  • 1965. aastal nimetati EKP KK ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse osakond, EKP KK ehituse ja linnamajanduse osakonnaks (osak. juh: 1967– Valter Eks).
  • 1967. aastal eraldati EKP KK kaubanduse ja elukondliku teeninduse osakonnast (osak. juh: 1975–1980 Rein Ristlaan; 1986[18]– Roman-Robert Merisalu), EKP KK kerge- ja toiduainete tööstuse osakond (osak. juh: 1967[21]– Leida Sipria; 1982–1983 Jaak Allmere).
  • 1969. aastal jagati EKP KK teaduse ja kultuuri osakond, EKP KK kultuuriosakonnaks (osak. juh: 1969–1983 Olaf Utt[28]; 1986[18]– Kalev Tammistu) ning EKP KK teaduse ja õppeasutuste osakonnaks (osak. juh: 1974–1980 Elsa Gretškina; 1980– Aili Aben.
  • 1971. aastal loodi EKP KK välissidemete osakond (osak. juh: 1971–1973 Juhan-Kaspar Jürna; Endel Saia; 1983–1988 Mihhail Murnikov).
  • 1980. aastal jagati EKP KK Tööstuse ja transpordi osakond, EKP KK tööstusosakonnaks (osak. juh: 1984, Nikolai Ganjušov; 1986[18]– Kalev Benno) ning EKP KK transpordi- ja sideosakonnaks (osak. juh: 1986[18]– N. Ivanov.
  • 1983. aastal loodi EKP KK majandusosakond, mis tegeles riikliku majanduse üldküsimustega (osak. juh: 1983– 1987 Valeri Paulman[18]).
  • 1983. aastal nimetati EKP KK põllumajandusosakond, EKP KK põllumajanduse ja toiduainetetööstuse osakonnaks[31] (osak. juh: 1986[18]– Ilmar Kallas).
  • 1983. aastal eraldati kergetööstuse ja tarbekaupade osakond (osak. juh: 1983– Jaak Allmere)

EKP KK aparaat 1989. aastal muuda

  • EKP KK Parteiorganisatsioonilise ja kaadritöö osakond (endine parteiorganisatsioonilise töö osakond)
  • EKP KK Ideoloogiaosakond (senised propaganda- ja agitatsiooniosakond, kultuuriosakond, teaduse ja õppeasutuste osakond ja välissidemete osakond).
  • EKP KK Sotsiaalmajandusosakond (senised viis tööstuse, kaubanduse ja halduse valdkonna osakonda).
  • EKP KK Riigiõiguse osakond (senine administratiivorganite osakond )
  • EKP KK Agraarosakond (senine põllumajanduse ja toiduainete tööstuse osakond).
  • EKP KK Üldosakond (osak. juh: B. Šergalin, Arkadi Kello; 1986[18]–. Vladimir Renser
  • EKP KK Asjadevalitsus.

EKP KK häälekandjate toimetajateks kinnitati: Rahva Hääl – Henno Toming; Sovetskaja Estonija – Sergei Tarakanov; Eesti Kommunist – Lembit Annus; Aja Pulss – Vambola Lillemäe[18].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "Kõrgemad võimu vahendajad ENSV-s: Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretärid 1940–1990" (PDF). Tallinn: Okupatsioonide muuseum. 2000. Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 7. märts 2016.
  2. ↑ Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost, 3. köide. Eestimaa Kommunistlik Partei. Keskkomitee. Partei Ajaloo Instituut, Tallinn 1972, lk 20[1]
  3. ↑ Johannes Käbin, Aastate ja kauguste tagant: mälestused ja päevikukatked lk 15
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Olev Liivik. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aparaat 1945-1953
  5. ↑ Секретариат ЦК КП(б) – КП Эстонии
  6. ↑ Peeter Kaasik, 1942. aastal Nõukogude Liidu tagalas kogutud mälestused tunnistused ajalooallikana, Tuna 1/2020
  7. ↑ Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur, lk 495–497.
  8. ↑ Olev Liivik, Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 322-323
  9. ↑ Mariliis Hämäläinen, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee nomenklatuur 1940–1953, Tuna 1/2011, lk 75
  10. ↑ Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940—1991, lk 270
  11. ↑ Olev Liivik, Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 307-308
  12. ↑ Fjodor Stepani p. Ušanjov, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 189
  13. ↑ Aksel Johannese p. Põldroo, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 130
  14. ↑ Olev Liivik, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aparaat 1945-1953, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006, lk 31
  15. ↑ Olev Liivik, Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 284
  16. ↑ Tiiu Kreegipuu, Eesti NSV trükiajakirjanduse parteilise juhtimise üldised põhimõtted, Ajalooline Ajakiri, 2009, 1/2 (127/128), lk 163
  17. ↑ Tiiu Kreegipuu, Nõukogude kultuuripoliitika printsiibid ja rakendused Eesti NSV-s aastatel 1944-1954 kirjanduse ja trükiajakirjanduse näitel, Tartu 2005, lk 35
  18. ↑ 18,00 18,01 18,02 18,03 18,04 18,05 18,06 18,07 18,08 18,09 Tallinnas Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongress, Sirp ja Vasar, nr. 6, 7 veebruar 1986
  19. ↑ Karl Genrihi p. Vaino, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 194
  20. ↑ 20,0 20,1 Jüri Nikolai p. Vladõtšin, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 205
  21. ↑ 21,0 21,1 21,2 Leida Aleksandri t. Sipria, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 152
  22. ↑ Roman Nikolai p. Butel, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 23
  23. ↑ Pjotr Nikita p. Vassikov, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 198
  24. ↑ Tiiu Kreegipuu, Eesti NSV trükiajakirjanduse parteilise juhtimise üldised põhimõtted. Ajalooline Ajakiri 1/2 (2009), lk 163
  25. ↑ Tõnu Tannberg, Miks Hans Kruusist ei saanud Eesti NSV välisasjade rahvakomissari juba 1944. aasta kevadel?, Tuna 3/2011, lk 82
  26. ↑ Ülo Johannese p. Nõmm, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 114
  27. ↑ Marek Miil, Nõukogude propagandasüsteemi toimimine ajakirjanduse argipraktikate kaudu. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna ühiskonnateaduste instituut, 2014, lk 73
  28. ↑ 28,0 28,1 Olaf-Knut Jaagu p. Utt, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 194
  29. ↑ Lev Dmitri p. Šišov, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 152
  30. ↑ Ago Verneri p. Madik, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 89
  31. ↑ Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (1923-1991), The National Archives of Estonia

Kirjandus muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=EKP_KK_Sekretariaat&oldid=6622351"