Arnold Raud (6. november 1901 Aresi, Sõmeru vald Virumaa – 7.detsember 1962 Tartu) oli eesti kommunist ja Eesti NSV haridusminister 29. juunist 194622. septembrini 1950.

Arnold Raud
Sünniaeg 1901
Surmaaeg 1962
Erakond NLKP
Amet Eesti NSV haridusminister (1946–1950)

Arnold Raud sündis 1901. aastal Virumaal, Sõmeru vallas keskmiktalupidaja pojana, alghariduse sai ta kohalikus külakoolis ja hiljem Rakvere seminari algkoolis. Ajavahemikus 1918–1919 õppis ta Rakvere Õpetajate Seminaris[1]. 1918. aasta sügisel asus tööle Virumaa Töörahva Nõukogu Täitevkomitee haridusosakonda, seejärel evakueerus Nõukogude Venemaale, kus astus Punaarmee eesti väeossa. 1919. aasta mais komandeeriti õppima Leningradi Eesti Töörahva Ülikooli, 1919. aasta sügisel võeti ta vastu VK(b)P-esse.[1]. Osales Venemaa kodusõjas Punaarmees, Judenitši, Wrangeli vägede vastu ja Põhjarindel Karjalas.

1921. aastal lõpetas eesti töölisfakulteedi, seejärel Õppis ta algul Leningradi Pedagoogilises Instituudis, hiljem aga Leningradi Internatsionaalses Sõjaväekoolis. 1922. aasta mais demobiliseerus ja asus õpinguid jätkama Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikoolis poliitilist ökonoomiat, samaaegselt ka Eesti Pedagoogilises Instituudis Leningradis. 1924. aasta sügisel komandeeriti pedagoogilisele praktikale Siberi kraisse, kus ta töötas õpetajana töökoolis ja suvel õpetajate täienduskursustel. 1925. aasta sügisel edutati ta Siberi krai haridusosakonna vähemusrahvuste inspektoriks. 1926. aasta sügisel astus ta Leningradi Herzeni nimelisse Pedagoogilisse Instituuti III kursusele, et lõpetada oma kõrgema hariduse omandamine, samal ajal töötades õpetajana Eesti Pedagoogilises Tehnikumis. Herzeni nimelise Pedagoogilise Instituudi lõpetas 1929. aastal.

Arnold Raud oli aastatel 1926–1930 Leningradis, Eesti Pedagoogilises Instituudis ja Täppismehaanika Instituudis õppejõud, aastatel 1932–1934 Täppismehaanika ja Optika Instituudi dotsent, aastatel 1934–1935 Lääne Vähemusrahvaste Kommunistliku Ülikooli dotsent, aastatel 1935–1939 Põhjarahvaste Instituudi aspirant ja dotsent ning ka ÜK(b)P ajaloo lühikursuse, eesti keelde tõlkimise rühma liige.

1940. aastal pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist määrati Arnold Raud EK(b)P KK kooliosakonna juhatajaks[2] Tallinnas ja Tallinna Tehnikaülikooli professor ning poliitökonoomia kateedri juhatajaks.

1941. aastal alanud Saksamaa-NSV Liidu sõja alguses määrati A. Raud moodustatud 16. Pärnu hävituspataljoni komissariks[1] ning taandus koos nõukogude vägedega NSV Liitu. Aastatel 1941–1942 oli A. Raud ÜK(b)P Molotovi Oblastikomitee trükiosakonna juhataja.

1942. aastal pärast NSV Liidus moodustatud rahvusväeosade moodustamist määrati A. Raud 7. Eesti Laskurdiviisi poliitosakonna ülemaks. 1942–1943 oli A. Raud 7. Eesti Laskurdiviisi komissar ja oktoobrist 1942 diviisi komandöri (August Vassili) asetäitja poliitalal. Juhtiva poliittöötajana võttis ta osa Velikije Luki, Neveli, Novosokolniki, Nõukogude Eesti ja Kuramaa vabastamislahinguist[1]. 1943–1946 oli alampolkovnik A. Raud 7. ELD ja pärast selle ümbernimetamist 1945. aastal, 118. Eesti Laskurdiviisi poliitosakonna ülem ja komandöri asetäitja poliitilisel alal.

1946 aasta juulis Arnold Raud demobiliseeriti Nõukogude Armeest ja määrati Eesti NSV haridusministriks ning haridusministrina tegutses A. Raud aastatel 1946–1950[3][4].

1950–1957 oli A. Raud EKP KK juures asuva Vabariikliku Parteikooli majanduskateedri juhataja. 1957–1960 oli A. Raud Tartu Ülikooli ning alates 1960. aastast Eesti Põllumajandusakadeemia poliitökonoomia kateedri juhataja.

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Karl Marxi majandusõpetuse kujunemisest ja arenemisest Eesti Riiklik Kirjastus 1960
  • Kuidas Karl Marxi «Kapitali» lugeda, õppida ja konspekteerida Tartu Riiklik Ülikool 1961
  • Kaasaegsete kodanlike, reformistlike ja revisionistlike majandusteooriate kriitika : materjale NLKP XXII kongressi otsuste propageerimiseks / Arnold Raud ; Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing, 1961
  • K. Marx D. Ricardo majandusõpetusest / Arnold Raud ; [kaas: E. Annus] Eesti Riiklik Kirjastus 1962

Välislingid muuda