Ava peamenüü

Velikije Luki operatsioon oli Idarinde lahing Teises maailmasõjas, Kalinini rinde vägede poolt. Velikije Luki operatsioon leidis aset Velikije Luki linna lähedal 24. novembrist 1942 kuni 20. jaanuarini 1943.

Velikije Luki operatsioon
Osa Teise maailmasõja Idarinde lahingutest
Eastern Front 1942-11 to 1943-03--Velikiye Luki.png
Idarinde lahingud 1942. aasta novembrist - 1943. aasta märtsini
Toimumisaeg 24. novembrist 1942 kuni 20. jaanuarini 1943
Toimumiskoht Loode-Venemaa
Tulemus Nõukogude vägede võit
Osalised
Flag of Germany (1935–1945).svg Saksamaa
Flag of the Soviet Union.svg Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Georg von Küchler (Väegrupp Nord)
Maksim Purkajev (Kalinini rinne)

Velikije Luki operatsioonis osales ka 8. Eesti Laskurkorpus.

Velikije Luki operatsioonis kaasatud üksusedRedigeeri

Saksa poolelRedigeeri

Nõukogude poolelRedigeeri

LahingustRedigeeri

 
Situatsioon 15. detsembril, peale Velikije Luki sissepiiramist Punaarmee poolt

24. novembril alustasid Punaarmee 3. löögiarmee üksused (7 jalaväediviisi, 1 jalaväebrigaad, 3 tanki- ja 3 mehhaniseeritud brigaadi – kokku 86 000 – 95 000 meest, 2135 suurtükki ja miinipildujat, 390 tanki) rünnakuid 50 kilomeetri laiusel rindel. 30. november kohtusid põhjast ja lõunast ründavad Nõukogude väeüksused linnast lääne pool. Velikije Lukisse jäi erinevatel andmeil kotti 7–10 tuhat sakslast. Detsembri alguseks olid venelased jõudnud Novosokolniki linnani ja lõiganud läbi strateegiliselt tähtsa raudteesõlm Moskva–Riia ja Peterburi–Kiievi raudtee raudteeliinil, mis ühendas väegrupp Nordi ja väegrupp Mittet. Kiiruga kohale toodud reservide najal läksid sakslased detsembri alguses vastupealetungile ja surusid Punaarmee Novosokolniku juurest tagasi ning taastasid raudteeühenduse. Tuginedes 1942. aasta talve Holmi ja Demjanski kottide kogemusele, keelas Adolf Hitler linna garnisonil kategooriliselt igasuguse väljamurdmise ja andis käsu oodata vabastamist väljastpoolt.

Alates 9. detsembrist osales lahingus 8. Eesti Laskurkorpus. Käreda pakase käes võidelnud eesti ja vene diviisid murdsid linnas kindlustunud Saksa vägede vastupanu. Et vältida sakslaste pääsemist, alustasid 3. löögiarmee üksused Velikije Luki koti likvideerimiseks 13. detsembril linna ründamist. Garnison kaitses rasketes tingimustes ennast meeleheitlikult. 30. detsembriks õnnestus Nõukogude vägedel linna kaitsvad jõud kaheks lõigata. Lovati jõe läänekaldal jäi sakslaste kätte kohalik Kreml, idakaldal raudteejaama piirkond.

 
Situatsioon 15. jaanuaril, NB vägede asetus kaardil on ebatäpne

Samal ajal toimus Velikije Luki linna lähedal Alekseikovo küla lahingutes 21. ja 22. detsembril 249. Eesti Laskurdiviisi 921. polgu ja 925. polgu sõjameeste suurim vangilangemine või massiline vabatahtlik nõukogude poolelt sakslaste poolele ülejooks, millega Eesti Laskurkorpus kaotas täielikult usaldusväärsuse ja edaspidi enne 1944. aasta sügist, selle jalaväeüksuseid enam lahingusse ei saadetudki. Kokku kaotas Eesti laskurkorpus lahingus koos langenute, haavatute, teadmata kadunute, vangilangenute ja ülejooksnute näol üle 16 000 sõduri. Hukkunute arv jäi 6600 kanti, mis oli umbes 40 protsenti kaotuste koguarvust. Ülejooksikute täpne arv pole teada, arvatakse, et ülejooksnuid ja vangi langenuid oli üle 2000[1].

Pärast linna vallutamist langes sadu ülejooksnuid mehi Punaarmee kätte ning neid käsitleti kodumaa reeturitena ja anti tribunali alla. Väiksem osa mehi lasti tribunali otsusega kohe maha, kuid suurem osa saadeti Punaarmee trahviüksustesse, kus ellujäämise võimalused polnud oluliselt suuremad.

Operatsioon TotilaRedigeeri

Ajavahemikul 4. jaanuarist 1943 kuni 14. jaanuarini tegid Saksa väed ebaõnnestunud katse Velikije Luki vägede piiramisrõnga läbimurdmiseks. Saksa vägede katsed linna sissepiiratuid päästa kestsid kuni jaanuari keskpaigani, kuid 3. löögiarmee tugev vastupanu ja suurte kaotuste tõttu need ei õnnestunud. Linna poole edelast tunginud saksa väed jõudsid garnisonist vaid 3-4 kilomeetri kauguseni. Siiski õnnestus 5. mägikütipataljonist moodustatud võitlusgrupp 8 tanki ja soomusmasina toel jõuda ümberpiiratuteni.

Ööl vastu 16. jaanuari teostas Saksa vägede mõnesajameheline Kremli grupeering läbimurde lääne suunas ja raskete kaotuste hinnaga jõudsid 186 meest omadeni. Sama päeva hommikul vallutasid venelased Kremli, raudteejaama grupp alistus lõplikult 16. jaanuaril kell 15.30. Velikije Luki linna garnison alistus 16. jaanuar 1943. Pärast Velikije Luki langemist suunas 3. löögiarmee juhatus kõik jõud välisrindele ja 16.–20. jaanuari lahingutega suruti sakslaste ründekiil tagasi.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Linna vabastajate mälestussamba on kavandanud eesti arhitekt Mart Port.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Koostaja Viktor Boikov, "Velikije Luki in memoriam: 8. Eesti Laskurkorpuse inimkaotused Velikije Luki lahingus 1942-1943" Tallinn: Olion, 1992