Ava peamenüü

Hermann Arbon (30. mai 1898 Tallinn2. juuni 1942 Tallinn) oli Eesti poliitik ja kommunist.

Sisukord

EluluguRedigeeri

Arbon ei lõpetanud ühtegi kooli, lugema ja kirjutama õppis ise. 19101914 oli maalri õpilane, 1914–1915 töötas maalrina. 1915 hakkas maalrina tööle Dvigateli vabrikus, kust vallandati sügisel streigi ettevalmistamise pärast ja mõisteti Tallinna merekindluse komandandi poolt “korrarikkumise eest” üheks kuuks vangi, istus Paksus Margaretas. Hiljem töötas kindlustustöödel, kus õppis lukksepaks. 1917. aasta algul mobiliseeriti sõjaväkke. Veebruarirevolutsioonist võttis osa sõjaväes Oudova (Gdovi) linnas. 1917. aasta suvel eesti polkude formeerimisel tuli vene väeosast üle 1. Eesti polku ja 1917. aasta oktoobris teenis Tallinnas.

Saksa okupatsiooni algul 1918 läks Venemaale, kust tuli aga kohe tagasi. Saksa okupatsioonivõimude poolt peeti lühemat aega vangilaagris kinni. 17. detsember 1918 osales Eesti Vabariigi vastase demonstratsiooni korraldamises Tallinnas. Arbon arreteeriti ja anti sõjaväljakohtu alla. Sõjaväljakohus mõistis ta 30. detsember 1918 15 aastaks sunnitööle, vabanes vanglast juulis 1919 Asutava Kogu kokkutuleku puhul antud amnestia põhjal.

Poliitiline tegevusRedigeeri

Arbon kuulus metallitööliste ametiühingusse ja töötas ka sõjaväe autotöökojas, kus valiti töölisvanemaks, 1920 läks tööle sõjaväe tehnikakooli laohoidjaks. 1920 astus Arbon Tallinna Noorproletaarlaste Ühingu liikmeks, 1922 Eesti Tööliste Parteisse ja selle partei noorteosakonda. Parteis ja noorteosakonnas oli Tallinna komitee liige. 1923 vallandati sõjaväe tehnikakoolist riigivastase tegevuse pärast. Siis töötas Tallinna sadamas lihttöölisena. 1923 valiti Arbon Töörahva Ühise Väerinna nimekirja järgi Tallinna linnavolikogusse. Metallitööliste ametiühingus ja karskusseltsis "Valvaja" oli ta juhatuse liige. 21. jaanuar 1924 arreteeriti Arbon riigivastase tegevuse pärast ja 10. november 1924 mõisteti 149 protsessis eluks ajaks sunnitööle. Vabanes vanglast 1938. aasta 7. mai amnestia põhjal, töötas põlevkivitööstuse asfalttöödel lihttöölisena. Kohe pärast vanglast vabanemist astus ehitustööliste ametiühingusse, kus oli usaldusmeheks. 1938. aasta sügisel sai kütja koha Tallinna Ühises haigekassas, kus töötas kuni 1940. aasta suveni.

1940. aasta maikuust alates oli EKP Illegaalse Büroo liige ja EKP Tallinna Komitee liige.

Tegevus juunipöörde ajalRedigeeri

21. juuli 1940 valiti Arbon Riigikogu saadikuks. Augustis, kui Riigikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks, valiti Arbon, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liikmeks.

Eesti Ametiühingute Kesknõukogu esimeheks määrati EK(b)P KK otsusega 26. september 1940 ja vabastati 3. märts 1941. 1941. aasta jaanuaris valiti Virumaalt NSV Liidu Ülemnõukogu saadikuks. 03. märts 1941 kinnitati EK(b)P KK büroo otsusega EKP KK sekretäriks tööstuse alal.

Tegevus ja surm Saksa okupatsiooni ajalRedigeeri

Saksa okupatsioonivõimude poolt vahistatud ja süüdistatuna kommunistlikus tegevuses Nõukogude okupatsiooni aastal hukatud 9. mai 1942, teistel andmetel 2. juuni 1942[1].


ViitedRedigeeri

  1. Pruun katk. Saksa fašistlik okupatsioon Eestis 1941–1944. Dokumente ja materjale. Tallinn "Eesti Raamat", 1988, lk. 145