Kristjan Kure

Kristjan Kure (4. jaanuar 1890 Valgesoo küla, Võnnu kihelkond, Tartumaa9. juuni 1961 Tallinn) oli Eesti NSV haridustegelane.

HaridusRedigeeri

Lõpetas aastal 1906 Põlva kihelkonnakooli ja õppis seejärel kaks aastat Hugo Treffneri Gümnaasiumis, sooritas aastal 1909 Pärnu gümnaasiumis rahvakooliõpetaja kutseeksami.

Ta õppis aastatel 19211922 Petrogradis töölisfakulteedis, lõpetas aastal 1925 Leningradi Eesti Pedagoogilise Tehnikumi, oli aastatel 19321935 keeleteaduse aspirant filoloogiakandidaat (1935). Sastatel 19351938 oli ta NSV Liidu TA Keeleteaduse ja Mõtlemise Instituudi doktorant.

TöökäikRedigeeri

Töötas aastatel 19091914 õpetajana Tartu- ja Võrumaa algkoolides. Aastal 1914 mobiliseeriti ta Esimesse maailmasõtta, oli reamees, sattus sõjavangi ja vabanes sealt aastal 1918.

Aastatel 19221930 töötas ta Leningradi eesti koolides eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Aastatel 19261938 oli ta Leningradi Pedagoogilise Instituudi vähemusrahvuste osakonna õppejõud, sai aastal 1929 dotsendiks. NSV Liidu TA Keele ja Mõtlemise Instituudi vanemteadur soome-ugri keelte alal 1938–1940.

Aastal 1940 suunati ta Eestisse, 13. augustil 1940 määrati ta Tartu Ülikooli ühiskondliku-poliitilise kasvatuse juhiks, 10. septembril 1940 õppeprorektoriks, aastatel 19401941 oli ta marksismi-leninismi kateedri juhataja.

Aastatel 19431945 oli ta Tšeljabinski Pedagoogilise Instituudi vene keele kateedri juhataja ja üldkeeleteaduse professor; aastal 1943 sai ta professoriks.

Aastatel 19451947 oli ta EK(b)P Keskkomitee koolide osakonna juhataja.

EK(b)P KK büroo otsusega suunati 20. veebruarist 1946 Tallinna Polütehnilises Instituudi (TPI) kateedrijuhatajaks, TPI nõukogu kinnitas aastateks 1946–1950. Oli 19461948 marksismi-leninismi kateedri professor.

Aastatel 19471951 oli ta Tallinna Õpetajate Instituudi direktor, aastatel 19511953 Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse kateedri juhataja.

Tegevus NLKP-sRedigeeri

Ta oli aastast 1920 ÜK(b)P liige, aastatel 19451947 oli ta EK(b)P Keskkomitee koolide osakonna juhataja.

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Teadustöö põhisuundadeks olid süntaks ja lauseehitus, ta tegeles eesti, soome ja karjala keele raskemate tekstide teistesse keeltesse tõlkimise probleemidega. Tema kaitsmata jäänud doktoritöö teema oli "Objektiivse reaalsuse peegeldus teadvuses ja keeles sõltuvalt ühiskondlikust praktikast". Ta avaldas üle 50 publikatsiooni; aastatel 19281937 koostas ta eesti keele õpikuid, lugemikke ja õppeprogramme Leningradi eesti koolidele. Ta tegi kaastööd Suurele nõukogude entsüklopeediale keelemärksõnade alal.

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

Ta oli Emakeele Seltsi juhatuse liige ja ÕESi liige.

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema abikaasa Melanie Rauk oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi inglise keele õppejõud ja tõlkija.

ViitedRedigeeri

PersonaaliaRedigeeri

  • Emakeele Seltsi aastaraamat, 7. Tallinn 1961. Lk 247–248
  • Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982. 3. köide, 1918–1982. Tallinn 1982. Lk 159, 164, 165
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn 1986. Lk 175, 355–356
  • Tallinna Pedagoogikaülikool 1919–1999. Tallinn 2002. Lk 162
  • Universitas Tartuensis 1632–2007. Tartu 2007. Lk 424, 426, 477, 478
  • ETBL 2. Tallinn 2005
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. TTÜ kirjastus. Tallinn 2008

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.