Nikolai Ganjušov
Nikolai Ganjušov (vene Николай Петрович Ганюшов; 18. detsember 1931 Vologda oblast – 20. september 2006) oli Eesti NSV riigitegelane ja Eestimaa Kommunistliku Partei KK sekretär. Rahvuselt venelane, mõistis mõnevõrra ka eesti keelt.
Elulugu muuda
Ta töötas 1947. aastal postiljonina Viiburi rajoonis Leningradi oblastis, 1947–1951 oli arve- ja raamatupidaja Viiburi rajooni ja linna sanatooriumides.
Aastatel 1951–1957 teenis NSV Liidu relvajõududes: 1951–1956 Leningradi sõjaväeringkonna 118. Kaardiväe Eesti Laskurdiviisi autokoolis, 1956–1957 oli Leningradi oblasti Viiburi sõjaväehaigla nr 1079 automehaanik.
Aastatel 1956–1963 õppis ta Loode Tehnoloogiainstituudis ning sai autode ja traktorite insenermehaanikuks. 1957 Balti sõjaväeringkonna 36. Kaardiväe motoriseeritud laskurdiviisi autokooli ülema kohusetäitja.
Karjäär Eesti NSV-s muuda
Aastatel 1957–1961 oli ta Tallinna Polütehnilises Instituudis automehaanika õppemeister, 1961 metsnik Viiburi metsamajandis, 1961–1963 tehnik-konstruktor remondimehaanika tehases Progress Tallinnas, 1963–1967 konstruktor ja peainseneri asetäitja Tallinna Ekskavaatoritehases.
1987. aastal sai alampolkovniku auastme.
Karjäär EKP-s muuda
NLKP liige 1953. aastast. Tallinna Ekskavaatoritehase partei-algorganisatsiooni sekretär 1964–1966.
Aastatel 1967–1973 oli ta EKP Tallinna linna Keskrajooni rajoonikomitee sekretär, 1973–1974 EKP KK organisatsioonilise-parteitöö osakonna instruktor. Õppis 1973–1976 kaugõppes NLKP KK Kõrgemas Parteikoolis.
Aastatel 1974–1978 EKP Tallinna linna Oktoobri rajooni rajoonikomitee I sekretär, 1978–1984 EKP Tallinna Linnakomitee II sekretär, 1984 EKP KK tööstusosakonna juhataja, 6. märtsil 1984 kinnitati ta EKP KK pleenumil EKP KK tööstussekretäriks, kellena töötas pensionile minekuni 7. detsembril 1989.
Ta oli EKP Keskkomitee liige 1976. aastast kuni pensionile minekuni, 1984. aastast EKP KK büroo liige.
Hinnanguid tegevusele muuda
Karl Vaino iseloomustas 1984 Ganjušovi kui head organisaatorit ja autoriteetset inimest. 1988. aastast Moskvast lähtuv kriitika süüdistas teda vanamoodsuses, koostöö puudumises liidulise alluvusega ettevõtetega, ainult jooksvate küsimustega tegelemises, mistõttu uurimine ja teaduslik-tehniline progress tema juhtimisvaldkonnas pidurdus.
Isiklikku muuda
Esimene abikaasa Riina (ühine tütar), teine Jelena (ühine poeg).[1]
Viited muuda
- ↑ ERAF.1.6.10543