Artur Vaha
Artur Vaha (12. august 1900 Voldi vald – 17. juuni 1976) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.
Artur Vaha sündis Tartumaal maatöölise peres. 16-aastaselt sai temast tööline Moskvas. Novembris 1918 astus ta vabatahtlikult Punaarmeesse ja võttis osa lahingutest valgekaartlaste vastu. Pärast demobiliseerimist töötas ta lukksepana Leningradi tehastes. 1930. aastal saadeti ta tööle Lääne-Siberisse masinatraktorijaama direktoriks. 1939. aastal lõpetas ta Moskva Üleliidulise Põllumajandusakadeemia.
Märtsis 1941 suunati ta tööle EK(b)P Keskkomitee aparaati. Teise maailmasõja ajal suvel 1941 võitles ta Tallinna töölispolgu ridades. Aastast 1942 võttis ta EK(b)P Keskkomitee põllumajandusosakonna juhatajana töötades osa (puna)partisaniliikumise organiseerimisest sakslaste poolt okupeeritud Eesti territooriumil. Pärast sõda töötas ta Eesti NSV Riigikontrolli Rahvakomissariaadis, olles 11. detsembrist 1945 18. aprillini 1949 Eesti NSV riigikontrolli minister. 18. aprillist 1949 kuni 17. jaanuarini 1951 oli ta Eesti NSV põllumajandusminister. Veel töötas ta Metsamajanduse ministeeriumis ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu aparaadis.
1963. aastast oli ta personaalpensionär. 1970. aastal autasustati teda Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga kauaaegse töö eest nõukogude organites ja aktiivse ühiskondliku tegevuse eest ning seoses 70. sünnipäevaga[1]
Ta oli 1926. aastast NLKP liige. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseisu saadik.
Artur Vaha suri 17. juunil 1976 ja ta maeti 23. juunil 1976 Metsakalmistule[2].
Viited
muuda- ↑ EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS, Sm. A. Vaha autasustamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 14. august 1970 Nr. 34 (249) Art. 302
- ↑ Tallinna Metsakalmistu, V, SV, 1/8 Haudu.ee
Kirjandus
muuda- Nekroloog. Rahva Hääl 19. juuni 1976
- "Valitud ja valitsenud..." koostanud Jaan Toomla. Tallinn 1999.