Ava peamenüü

Ernst Ristmägi (13. november 1907 Peterburi26. detsember 1976 Tallinn) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.

Ta lõpetas aastal 1925 Leningradi Balti tehase tehnikakooli, õppis aastatel 19361937 ÜK(b)P KK juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis, aastatel 19391941 Moskva Kaganovitši nimelises Tööstusakadeemias,

Ta töötas aastatel 1925–1939 Leningradi Balti Laevaremonditehases treialina, aastatel 1936–1937 Leningradi Raadiotehases nr 210 treiali ja partorgina, aastatel 1937–1938 ÜK(b)P Leningradi Vassili saare Rajoonikomitee instruktorina, aastatel 1938–1939 Leningradi Optika-mehaanikatehases nr 5 meistrina, aastatel 1941–1942 Sverdlovski oblastis Nižni Tagili Tööstuskoolis nr 4 meistrina, aastatel 1942–1944 Nižni Tagili Metallurgiatehase parteikomitee sekretäri asetäitjana.

Aastatel 1944–1945 töötas ta EK(b)P Keskkomitee tööstusosakonna juhatajana ja EK(b)P Tallinna Linnakomitee kaadrisekretärina, aastatel 1945–1946 EK(b)P Harju Maakonnakomitee I sekretärina. Aastatel 1946–1949 oli ta Eesti NSV kohaliku tööstuse minister, aastatel 1949–1950 Eesti NSV Ministrite Nõukogu alaline esindaja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures Moskvas. Aastatel 1950–1951 oli ta Eesti NSV kergetööstuse minister, aastatel 1951–1952 EK(b)P Tallinna Linnakomitee I sekretär, aastatel 1952–1953 EKP Tallinna oblastikomitee I sekretär, aastal 1953 Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister, aastatel 1953–1955 Eesti NSV laiatarbekaupade minister ja Eesti NSV tekstiilitööstuse minister. Aastatel 1955–1958 oli ta EKP Keskkomitee sekretär, aastatel 1958–1962 Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku direktor.

Aastast 1962 oli ta personaalpensionär. Ta suri 26. detsembril 1976 Tallinnas ja ta maeti 29. detsembril 1976 (surnuaia andmebaasis Ernst Ristimägi nime all) Metsakalmistule[1][2].

IsiklikkuRedigeeri

Tema tütar on venekeelne Eesti ajakirjanik Irina Ristmägi (sünd. 1940).

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951*2000 AS Kirjastus Ilo, 2003
  • "Valitud ja valitsenud..." koostanud Jaan Toomla. Tallinn 1999.