Vikipeedia

Ants Dauman

Ants Dauman (läti keeles Ansis Daumanis, vene keeles Анс Эрнестович Дауман, parteiline pseudonüüm Пуйка; 8. detsember (vkj 26. november) 1885 Riia maakond, Liivimaa kubermang – 1. august 1920 Poola) oli enamlasest Venemaa poliitik (sealhulgas Narva linnapea 1917–1918) ja sõjaväelane.

Ants Dauman
läti Ansis Daumanis
Sünniaeg 8. detsember 1885
Sünnikoht Riia maakond, Liivimaa kubermang
Surmaaeg 1. august 1920
Erakond VSDTP/VSDT(b)P/VK(b)P
Amet Narva linnapea
Narva SRK esimees
Läti SNV Läti armeegrupi SRN liige
15. armee SRN liige
16. armee SRN liige

Elukäik muuda

Lapsepõlv ja noorus muuda

Dauman sündis Riia lähedal talupoja perekonnas ja õppis Pihkva maamõõtjate koolis.[1] Ta astus Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse eri andmetel kas 1903.[2] või 1904. aastal.[1] 1905. aastal osales maipüha demonstratsioonil Pihkvas ja tööliste streikide organiseerimisel Riias.[1]

Aastatel 1911–1914 töötas ta maamõõtjana Vilno kubermangus. 1914. aastal mobiliseeriti Dauman Venemaa Keisririigi armeesse, kus ta viimane ametikoht oli pataljonikomandör.[1]

Juhiroll Narvas 1917–1918 muuda

Tsaariarmees Narvas aega teeninud Dauman valiti 1917. aastal Veebruarirevolutsiooni puhkemise järel soldatite nõukogusse, augustis Narva linnapeaks ja pärast seda Narva linnanõukogu esimeheks. Enamlaste Oktoobripöörde ajal sai ta Narva sõja-revolutsioonikomitee esimeheks.[3][4] Daumani linnapeaperioodil taotleti Narva lähiümbruse (sh Jaanilinna) linnaga liitmist ja seni Peterburi kubermangu kuulunud Narva Autonoomse Eestimaa kubermangu alla viimist, mille Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu pärast vastava kohaliku rahvahääletuse positiivset tulemust detsembris ka kinnitas.[5][6] Jaanuarist märtsini 1918 oli Dauman Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees.[2][3]

Tegevus Punaarmees muuda

Ants Dauman
Sünniaeg 26. november 1885  
Surmaaeg 1. august 1920 (34-aastaselt)  
Juhtinud 4. Narva töölispolgu komandör
Gattšina diviisi ja 6. kütidiviisi sõjakomissar
Läti diviisi 2. brigaadi komandör
Daugavpilsi kindluse ülem
Daugavpilsi kaitselõigu komandör
10. diviisi komandör

Veebruarist 1918, pärast Saksa okupatsiooni algust Eestis, oli ta partisanisalga ülem Narvaga piirnevas Jamburgi piirkonnas. Dauman moodustas Narva töölistest 4. Narva töölispolgu (4 Нарвский коммунистический полк/Нарвский полк Красной гвардии) ja oli ka ratsasalga komandör (5. märtsist – 29. maini 1918). Edasi oli ta Gattšina diviisi (hilisema 6. kütidiviisi) sõjakomissar maist kuni 22. detsembrini 1918.[2][3]

Nõukogude-Eesti sõda muuda

4. Narva töölispolgust sai Punaarmee 6. diviisi tuumik, mille koosseisus osales Dauman Nõukogude Venemaa poolel Eesti Vabadussõjas.[2][3] Ajakirjaniku ja ajaloolase Taavi Minniku andmeil oli Dauman Punaarmee poolt vallutatud ja Eesti Töörahva Kommuuni võimu alla läinud Narvas üks enamlaste juhtfiguure ja teda on seostatud sel perioodil toimunud repressioonidega.[7] Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo peaspetsialist-teaduri Valdur Ohmanni andmeil vahistati tolleaegse Narva täitevkomitee esimehe Albert-August Tiimanni juhtimisel Narvas 208 inimest, kellest 34 hukati (neist 19 süüdistatuna kriminaalkuritegudes, mitte poliitilise meelsuse või vaenuliku suhtumise eest uude riigikorda). Osa vahistatutest olid valgekaartlaste lähikondsed, kes võeti pantvangi.[8][9][10] Narva linnasekretäri Ants Liimetsa 2017. aasta andmeil oli mahalastuid 67 ja hukatuid kokku arvatavasti üle 100. Ta märgib, et kui vastaste mahalaskmist võib kuidagi mõista, siis 6 isikut oli hukatud kui "kahtlased inimesed". Liimetsa teada lasti inimesi maha igasuguse uurimise ja kohtuta.[11] Aasta hiljem ütles Liimets tapetuid olevat 126.[6] Taavi Minniku andmeil hukati linnas poolsada ja vangistati üle 200 narvalase. Minnik leiab arhiividokumentidele viidates, et see toimus lisaks Tiimannile ka Daumani teadmisel ja juhtnööride järgi.[7] Ajalooharidusega poliitiku Eldar Efendijevi teada osalesid Dauman ja Tiimann represseerimistes ning nende allkirjad on dokumentidel, mille alusel väga palju inimesi hukati.[4]

Nõukogude-Läti sõda muuda

Dauman oli 8. detsembrist 1918 Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi Läti armeegrupi Sõja-Revolutsiooninõukogu liige, Nõukogude Läti armee (hilisema 15. armee) Sõja-Revolutsiooninõukogu liige (12. jaanuarist kuni 15. juunini 1919).[1][2]

Ta oli punavägede Kuramaa väegrupi ülem (jaanuarist kuni juunini 1919), Läti diviisi 2. brigaadi komandör (17. juunist kuni 8. augustini 1919) ja Daugavpilsi kindluse ülem[12] (11. augustist kuni 9. oktoobrini 1919) ning Daugavpilsi kaitselõigu komandör 31. augustist kuni 8. oktoobrini 1919.[1][2] Taavi Minniku andmeil olid Daumani mehed 1919. aasta esimesel poolel Lätis peamised punase terrori täideviijad.[13]

15. oktoobrist 1919 kuni 1. juulini 1920 oli Dauman 16. armee Sõja-Revolutsiooninõukogu liige.[1][2]

Dauman oli Läti Tööliste Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee liige, Läti Kommunistliku Partei VI Kongressi saadik. Õppis Punaarmee Kindralstaabi Akadeemias ja oli VK(b)P IX kongressi saadik.[1]

Nõukogude-Poola sõda muuda

Nõukogude-Poola sõjas 1920. aastal oli Dauman 10. diviisi komandör. Ta hukkus lahingus Brest-Litovski lähedal 1. augustil 1920.[1]

Autasud muuda

Daumanit autasustati 1920. ja 1921. aastal Vene SFNV Punalipu ordeniga.[14]

Isiklikku muuda

Ants Daumani vend Jaan (Jānis) Dauman (Ян Эрнестович Дауман; kasutas ka nime Юрий Петрович Гавен; 1884–1936) osales samuti kommunistlikus tegevuses – oli Krimmi VK(b)P oblastikomitee liige, Tauria kubermangu VSDTP büroo liige, 1917–1918 Sevastopoli Revolutsioonikomitee esimees, 1921–1923 Krimmi Kesktäitevkomitee esimees. Hukati 1936. aastal.[viide?]

Mälestuse jäädvustamine muuda

 
Endine Ancis Daumani (nüüdne Kivilinna) tänav Narvas

16. novembril 1983. aastal, mil tähistati Eesti Töörahva Kommuuni 65. aastapäeva, anti Narva linna RSN TK otsusega nr 380 uude mikrorajooni rajatud tänavale nimi Ants Daumani järgi (Ancis Daumani tänav), et "jäädvustada ajalukku silmapaistva võitleja ja revolutsionääri nimi".[7][11][15] Valdur Ohmanni sõnul ei ilmne dokumentidest otsest põhjust, miks nimi Daumani järgi valiti.[8] Osutades Daumani osalusele repressioonides ja võitlusele Eesti Vabariigi vastu esitati pärast Eesti Vabariigi taastamist korduvalt üleskutseid tänavanimi ära muuta.[4][7] 26. jaanuaril 2023 nimetas Narva volikogu tänava ümber Kivilinna tänavaks.[16]

Minskis on samuti Daumani tänav.[17]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Большая советская энциклопедия, Дауман Анс Эрнестович (vaadatud 13. veebruar 2022)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Каряева Т.Ф. – Директивы командования Красной Армии, lib.rin.ru, (vaadatud 13. veebruar 2022)
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Jaak Aab: sobimatud tänavanimed Narvas tuleb ära muuta. Põhjarannik, 30. juuli 2020
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Narva heiskab lipu punamõrtsukate tänavail. Postimees, 15. veebruar 2002
  5. ↑ Ilja Davõdov (2008). Vladimir Uljanovi (Lenini) allkirjaga dokument 16. novembrist 1917 Narva Linnavalitsuse arhiivifondis. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 1, lk 81
  6. ↑ 6,0 6,1 Narva volikogu ei pruugi nõustuda kommunistide nime kandvate tänavate ümbernimetamisega. Postimees, 26. detsember 2018
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Taavi Minnik. Katri Raik sai linnapeaks, aga Narva tänavad kannavad ikka punamõrtsukate nimesid. Delfi, 11. august 2021
  8. ↑ 8,0 8,1 Minister nõuab TÜ ekspertiisile tuginedes Narva vastuoluliste tänavanimede vahetamist. ERR, 28. juuli 2020
  9. ↑ Punamõrvari ja Eesti vihkaja nimed kustutatakse Narva tänavasiltidelt. Delfi, 29. oktoober 2020
  10. ↑ Ancis Daumani ning Albert-August Tiimanni tänavanimedest. Rahandusministeeriumi dokument 14-5/1098-4, 1. aprill 2019
  11. ↑ 11,0 11,1 Narva tahab Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Tiimanni ja Daumani tänava nimest vabaneda. Põhjarannik, 13. detsember 2017
  12. ↑ История Даугавпилсской крепости, (vaadatud 13. veebruar 2022)
  13. ↑ Taavi Minnik. Katri Raik massimõrvarite tänavate ümber nimetamisest: ma ei taha uut mälestusmärkide sõda. Portaal, 4. veebruar 2022
  14. ↑ СБОРНИК ЛИЦ, НАГРАЖДЕННЫХ ОРДЕНОМ КРАСНОГО ЗНАМЕНИ (РСФСР) и ПОЧЕТНЫМ РЕВОЛЮЦИОННЫМ ОРУЖИЕМ, kdkv.narod.ru (vaadatud 11. september 2011)
  15. ↑ Aivar Pau. Narvas kannab tänav ikka veel kommunistliku massimõrvari nime. Delfi, 30. juuni 2020
  16. ↑ Narva volikogu kiitis heaks Tiimanni ja Daumani tänava ümbernimetamise, ERR, 26.1.2023
  17. ↑ vulica.by: улица Даумана
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ants_Dauman&oldid=6566938"