Ava peamenüü

Ants Dauman (läti Ansis Daumanis, vene Анс Эрнестович Дауман; 8. detsember (vkj 26. november) 1885 Riia maakond Liivimaa kubermang1. august 1920 Poola) oli läti päritolu poliitik, Narva SRK esimees ja Nõukogude Liidu sõjaväelane.

Ants Dauman
läti Ansis Daumanis
Sünniaeg 8. detsember 1885
Sünnikoht Riia maakond Liivimaa kubermang
Surmaaeg 1. august 1920
Erakond VSDTP/VSDT(b)P/VK(b)P
Amet Narva linnapea
Narva SRK esimees
Läti SNV Läti armeegrupi SRN liige
15. armee SRN liige
16. armee SRN liige

EluluguRedigeeri

Dauman sündis Riia lähedal talupoja perekonnas ning õppis Pihkva maamõõtjate koolis. 1905. aastal osales tööliste streigis Riias.

19111914 töötas Dauman maamõõtjana Vilno kubermangus. 1914. aastal mobiliseeriti ta Vene Keisririigi Venemaa keiserlikku armeesse, viimane ametikoht oli pataljonikomandör.

Tegevus revolutsioonikeerises 1917–1918Redigeeri

1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ajal valiti Dauman Narva linnapeaks, pärast seda Narva linnanõukogu esimeheks, oli Narva Tööliste Saadikute Nõukogu esimees jaanuarist märtsini 1918 ja oktoobrist 1917 Narva Sõja-revolutsioonikomitee esimees. Veebruarist 1918, pärast Saksa okupatsiooni algust Eestis, oli ta partisanisalga ülem Narvaga piirnevas Jamburgi piirkonnas.

Dauman moodustas Narva töölistest 4. Narva töölispolgu (4 Нарвский коммунистический полк/Нарвский полк Красной гвардии) ja oli ka ratsasalga komandör (5. märtsist29. maini 1918). Töölispolgust sai sovetivõimude Vene 6. diviisi tuumik, mille koosseisus osales Nõukogude Venemaa vägedega Eesti iseseisvuse vastases Eesti Vabadussõjas. Gattšina diviisi ja hiljem 6. kütidiviisi sõjakomissar, maist kuni 22. detsembrini 1918.[1]

Ants Dauman
Juhtinud 4. Narva töölispolgu komandör
Gattšina diviisi ja 6. kütidiviisi sõjakomissar
Läti diviisi 2. brigaadi komandör
Daugavpilsi kindluse ülem
Daugavpilsi kaitselõigu komandör
10. diviisi komandör

Tegevus nn maailmarevolutsiooni levitamiselRedigeeri

Dauman osales Nõukogude vägedega maailmarevolutsiooni levitamisel Lätis ja sõjakäigus Poola vastu.

Nõukogude-Läti sõdaRedigeeri

Dauman oli 8. detsembrist 1918 Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi Läti armeegrupi Sõja-Revolutsiooninõukogu liige, Nõukogude Läti armee (hilisema 15. armee) Sõja-Revolutsiooninõukogu liige (12. jaanuarist kuni 15. juunini 1919).

Sovetivägede Kuramaa väegrupi ülem (jaanuarist kuni juunini 1919), Läti diviisi 2. brigaadi komandör (17. juuni kuni 8. augustini 1919) ja Lätis asuva Daugavpilsi kindluse[2] ülem (11. augustist kuni 9. oktoobrini 1919) ning Daugavpilsi kaitselõigu komandör 31. augustist kuni 8. oktoobrini 1919.

15. oktoober 19191. juuli 1920 oli Dauman 16. armee Sõja-Revolutsiooninõukogu liige.

Dauman oli Läti Tööliste Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee liige, Läti Kommunistliku Partei VI Kongressi saadik. Õppis Punaarmee Kindralstaabi Akadeemias ja oli VK(b)P IX kongressi saadik.

Nõukogude-Poola sõdaRedigeeri

Nõukogude-Poola sõjas 1920. aastal oli Dauman 10. diviisi komandör, hukkus lahingus Brest-Litovski lähedal 1. augustil 1920.[3].

AutasudRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

A. Daumani vend Jaan (Jānis) Dauman (Ян Эрнестович Дауман; kasutas ka nime Юрий Петрович Гавен; 18841936) osales samuti kommunistlikus tegevuses – oli Krimmi VK(b)P oblastikomitee liige, Tauria kubermangu VSDTP büroo liige, 19171918 Sevastoopoli Revolutsioonikomitee esimees, 19211923 Krimmi Kesktäitevkomitee esimees. Hukati 1936. aastal.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Narvas nimetati 16. novembril 1983 üks uus tänav A. Daumani tänavaks. Selle ametlik nimi on praegugi Ancis Daumani tänav,[5] mis on põhjustanud palju poleemikat.[6]

Minskis on samuti Daumani tänav.[7]

ViitedRedigeeri