Endel Puusepp

Nõukogude Liidu sõjaväelendur ja Eesti NSV riigitegelane

Endel Puusepp (Эндель Карлович Пусэп; 1. mai 1909 Samovolnõi talu, Noi, Kanski maakond, Jenissei kubermang (praegu Partizanskoje rajoon, Krasnojarski krai) – 18. jaanuar 1996 Tallinn) oli Nõukogude Liidu sõjaväelendur ja Eesti NSV riigitegelane.

Major Endel Puusepp, Nõukogude Liidu kangelane

Elulugu

muuda
 
Endel Puusepa isa Karl Puusepp

Endel Puusepp sündis Venemaal enne Stolõpini reformi välja rännanud eestlaste perekonnas. Tema isa Karl Puusepp oli Püha Georgi risti kavaler.

Endel unistas lapsest peale lenduriks saamisest. Pärast seitsmeklassilise kooli lõpetamist saadeti ta kehvikute perekonna esindajana Leningradi eesti-soome pedagoogilisse tehnikumi. Ta õppis seal ühe aasta.

1928. aastast teenis ta Punaarmee õhujõududes ning läks üle Leningradi Õhujõudude Teoreetilise Sõjakooli Volskis, mille ta lõpetas 1929. Aastal 1931 lõpetas Orenburgis K. J. Vorošilovi 3. Lendurite ja Lennuvaatlejate Sõjakooli ning töötas hiljem sealsamas lennuinstruktorina. Ta saadeti äsja loodud pimelendude (ainult mõõteriistadele tuginevate lendude) eskadrilli ja ta sooritas esimese pimelennu Jeiskist Moskvasse.

Aastatel 19381941 elas ta Moskvas ja töötas polaarlendurina Glavsevmorputi Polaarlennunduse Valitsuses. Lennuki TB-3 (komandör Mihhail Vodopjanov) teise piloodina osales ta 1938. aastal Arktikas kaduma jäänud Sigizmund Levanevski lennuki meeskonna otsingutel. Mitu korda maandus ta triivjaamas ». Severnõi Poljus — 1. Samuti tegi ta jääluuret Põhja-Jakuutia kohal.

Aastal 1940 astus Puusepp ÜK(b)P-sse.

 
Puusepp (vasakul) ajakirja Ogonjok kaanepildil

Teises maailmasõjas oli ta lennuväe eskadrilli- ja polguülem. Sõja puhkedes nõudis Puusepp enda üleviimist eesliinile. Riikliku Kaitsekomitee 14. juuli 1941. aasta määrusega nr ГКО43сс komandeeriti kapten Puusepp Glavsevmorputist 81. kaugtegevuspommituslennuväe diviisi 412. raskepommituslennuväepolku (augustist 1941 432. raskepommituslennuväepolk, 3. detsembrist 1941 746. raskepommituslennuväepolk, hiljem 203. kaardiväe lennuväepolk), mille lennukid baseerusid Vladimiri oblastis Kovrovi linna lähedal.

 
TB-7 (hilisema nimega Petljakov Pe-8)

1941. aasta 10. augusti hommikul lendas Puusepp teise piloodina 81. lennuväediviisi ülema meeskonnas Leningradi oblastis asuvalt Puškini lennuväljalt Berliini pommitama. Kaheksast neljamootorilisest kaugpommmitajast TB-7 (hilisema nimega Petljakov Pe-8) pommitati vastase sõjalisi objekte ja visati alla lendlehti. Tagasiteel sooritas Vodopjanovi meeskond seniitsuurtükist pihta saanud[1] lennukiga hädamaandumise Eestis. Puusepp küsis kohkunud karjapoisilt eesti keeles teed; tänu sellele õnnestus meeskonnal põgeneda üle rindejoone Nõukogude poolele. See oli Nõukogude lennuki esimene edukas Berliini pommitamine. Aprilliks 1942 oli 45. lennuväediviisi 746. lennuväepolgu major Puusepp käinud juba 30 korda käinud öösiti pommitamas tähtsaid sõjalisi objekte sügaval vaenlase tagalas, sealhulgas Berliinis, Danzigis ja Königsbergis.

28. aprillil 1942 lendas meeskond, mille ülem oli major Sergei Asjamov ja teine piloot Puusepp, lennukil TB-7 Šotimaale Tealingi lennuväljale, kus maanduti 29. aprillil. Seejärel viidi meeskond varsti RAF De Havilland DH-95 Flamingoga Londonisse. Briti tehnikud lendasid TB-7ga tagasi Tealingi poole, et Asjamov näitaks neile Nõukogude lennukit. Ent lennuk kukkus alla ja kõik pardal olnud hukkusid. 1. mail 1942 lendas TB-7 Puusepa juhtimisel Tealingist välja ja maandus 2. mai hommikul Kratovos (Moskvast kagus).

Kui NSV Liidu välisasjade rahvakomissar ja Riikliku Kaitsekomitee aseesimees Vjatšeslav Molotov ning teised NSV Liidu valitsusdelegatsiooni liikmed lendasid 1942. aasta mais ja juunis üle Läänemere, Rootsi ja Põhjamere[2] Suurbritanniasse, et allkirjastada peaminister Winston Churchilliga salaja kohtudes riikidevaheline leping[3] ja Washingtoni, et kohtuda USA presidendi Franklin Rooseveltiga, oli lennuks kasutatud TB-7 meeskonna ülem Puusepp[4]. Lendu alustati Kratovost ja Šotimaal asuvale Tealingi lennuväljale jõuti 20. mai hommikul 1942. 24. mail lennati Tealingist Prestwicki ja 27. mail üle Atlandi ookeani ja Fääri saarte Reykjavíki. 29. mail sealt lahkuti ja 30. mail jõuti Goose Baysse Kanadas, kust lennati samal päeval edasi Washingtoni. Seal kohtus delegatsioon president Franklin Rooseveltiga[5]. 4. juunil alustati tagasiteed ja jõuti Ganderisse, 7. juunil lennati sealt Reykjavíki, 8. juunil Prestwicki. 9. juunil toimus delegatsiooni kohtumine Churchilliga. 12. juuni õhtul lennati Prestwickist välja[6] ja 13. juuni hommikul 1942 maanduti Moskva kesklennuväljale. Nii Churchill kui ka Roosevelt võtsid Puusepa meeskonna isiklikult vastu.

20. juunil 1942 anti Endel Puusepale "valitsuse antud vastutusrikka pikamaalennu sooritamise ülesande täitmisel ilmutatud vapruse ja kangelaslikkuse eest" Nõukogude Liidu kangelase aunimetus, millega kaasnes Lenini orden.[7]

Oktoobrist kuni maini 1946 oli alampolkovnik Puusepp 890. kaugtegevuslennuväepolgu (septembris 1943 sai see aunimetuse "Brjanski") ülem. 14. märtsil 1943 lennutas Puusepp meeskonna ülemana[8] 20 reisijakohaga varustatud Petljakov Pe-8-ga Nõukogude valitsusdelegatsiooni Kratovost üle Läänemere, Norra ja Põhjamere Prestwicki. Tagasi Moskvasse lennati 23. aprillil.

Puusepp pommitas vaenlase vägesid Stalingradi, Kurski, Orjoli ja Belgorodi all. Ühe lennu ajal sai ta šrapnellist lülisamba piirkonda haavata. Talle tehti viis operatsiooni. 890. kaugtegevuslennuväepolgu ülemana juhtis ta Helsingi ja Tallinna lauspommitamist 1944. aasta veebruaris ja märtsis (märtsipommitamist).[9]

Pärast reservi ja erru minekut tervislikel põhjustel töötas ta aastatel 19461950 Eesti NSV Ministrite Nõukogu Autotranspordi Peavalitsuse ülemana, 19501963 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitjana ning 19641974 Eesti NSV sotsiaalkindlustuse ministrina.

Puusepp oli Eesti NSV Vabariikliku Rahukaitsekomitee esimees ja Nõukogude Rahukaitsekomitee liige. Ta oli EKP Keskkomitee liige 19511964, NSV Liidu Ülemnõukogu neljanda koosseisu liige ning Eesti NSV Ülemnõukogu II, III, IV ja V koosseisu rahvasaadik.

Endel Puusepp on maetud Metsakalmistule.

Teosed

muuda
  • "Kaugetel lennuteedel". Eesti Raamat. Tallinn 1973
  • "На дальних воздушных дорогах. Воспоминания". Воениздат. 1975
  • "Тревожное небо". Eesti Raamat. Tallinn 1978 veebis

Tunnustus

muuda
 
Endel Puusepp 1986. aastal

Mälestuse jäädvustamine

muuda

Volski Kõrgema Tagalasõjakooli territooriumil on Endel Puusepa mälestussammas.

Viited

muuda
  1. Paagist jooksis bensiin välja.
  2. Lennati üle Zagorski, Kalinini ja Pihkva, rindejoon ületati 6000 m kõrgusel Lovati jõe lähedal.
  3. See toimus 26. mail.
  4. Teine piloot kapten Vassili Obuhhov, tüürimehed Aleksandr Štepenko ja Sergei Romanov
  5. "Rooselvelt-Molotov Meeting. Official Transcript". 30. mai 1942. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
  6. Üle Läänemere lennati 8000 m kõrgusel, rindejoon ületati 8500 m kõrgusel.
  7. Kuldtähe medal nr 592, Lenini orden nr 8312.
  8. Teine piloot kapten Mihhail Rodnõhh, tüürimees alampolkovnik Sergei Ušakov.
  9. Erelt, Pekka (14. detsember 2007). "Kes oli sõjakangelane Endel Puusepp". Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "OecXe" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid

muuda