Vikipeedia

Endel Puusepp

Nõukogude Liidu sõjaväelendur ja Eesti NSV riigitegelane

Endel Puusepp (Эндель Карлович Пусэп; 1. mai 1909 Samovolnõi talu, Noi, Kanski maakond, Jenissei kubermang (praegu Partizanskoje rajoon, Krasnojarski krai) – 18. jaanuar 1996 Tallinn) oli Nõukogude Liidu sõjaväelendur ja Eesti NSV riigitegelane.

Major Endel Puusepp, Nõukogude Liidu kangelane

Elulugu Redigeeri

 
Endel Puusepa isa Karl Puusepp

Endel Puusepp sündis Venemaal enne Stolõpini reformi välja rännanud eestlaste perekonnas. Tema isa Karl Puusepp oli Püha Georgi risti kavaler.

Endel unistas lapsest peale saada lenduriks. Pärast 7-klassilise kooli lõpetamist saadeti ta kehvikute perekonna esindajana Leningradi eesti-soome pedagoogilisse tehnikumi. Ta õppis seal ühe aasta.

1928. aastast teenis ta Punaarmee õhujõududes ning läks üle Leningradi Õhujõudude Teoreetilise Sõjakooli Volskis, mille ta lõpetas 1929. Aastal 1931 lõpetas Orenburgis K. J. Vorošilovi 3. Lendurite ja Lennuvaatlejate Sõjakooli ja töötas hiljem sealsamas lennuinstruktorina. Ta saadeti äsja loodud pimelendude (ainult mõõteriistadele tuginevate lendude) eskadrilli ja sooritas esimese pimelennu (Jeiskist Moskvasse).

Aastatel 1938–1941 elas ta Moskvas ja töötas polaarlendurina Glavsevmorputi Polaarlennunduse Valitsuses. Lennuki TB-3 (komandör Mihhail Vodopjanov) teise piloodina osales ta 1938. aastal Arktikas kaduma jäänud Sigizmund Levanevski lennuki meeskonna otsingutel. Mitu korda maandus ta triivjaamas ». Severnõi Poljus — 1. Samuti tegi ta jääluuret Põhja-Jakuutia kohal.

Aastal 1940 astus ta ÜK(b)P-sse.

 
Puusepp (vasakul) ajakirja Ogonjok kaanepildil

Teises maailmasõjas oli lennuväe eskadrilli- ja polguülem. Sõja puhkedes nõudis Puusepp enda üleviimist eesliinile. Riikliku Kaitsekomitee määrusega nr ГКО43сс 14. juulist 13 komandeeriti kapten Puusepp Glavsevmorputist 81. kaugtegevuspommituslennuväe diviisi 412. raskepommituslennuväepolku (augustist 1941 432. raskepommituslennuväepolk, 3. detsembrist 1941 746. raskepommituslennuväepolk, hiljem 203. kaardiväe lennuväepolk), mille lennukid baseerusid Vladimiri oblastis Kovrovi linna lähedal.

 
TB-7 (hilisema nimega Petljakov Pe-8)

1941. aasta 10. augusti hommikul lendas Puusepp teise piloodina 81. lennuväediviisi ülema meeskonnast Puškini lennuväljalt Leningradi oblastis Berliini pommitama. Kaheksast lennukist TB-7 (hilisema nimega Petljakov Pe-8) pommitasid vastase sõjalisi objekte ja viskasid alla lendlehti. Tagasiteel sooritas Vodopjanovi meeskond seniitsuurtükist pihta saanud[1] lennukiga hädamaandumise Eestis. Puusepp küsis kohkunud karjapoisilt eesti keeles teed; tänu sellele õnnestus meeskonnal põgeneda üle rindejoone Nõukogude poolele. See oli esimene edukas Berliini pommitamine Nõukogude lennuki poolt. Aprilliks 1942 oli 45. lennuväediviisi 746. lennuväepolgu major Puusepp 30 korda käinud öösel pommitamas tähtsaid sõjalisi objekte sügaval vaenlase tagalas, sealhulgas Berliinis, Danzigis ja Königsbergis.

28. aprillil 1942 lendas meeskond, mille ülem oli major Sergei Asjamov ning teine piloot Puusepp, lennukil TB-7 (Petljakov Pe-8) Šotimaale Tealingi lennuväljale, maanduti 29. aprillil 1942. Meeskond viidi varsti RAF De Havilland DH-95 Flamingoga Londonisse. Briti tehnikud lendasid sama lennukiga tagasi Tealingi poole, et Asjamov näitaks neile Nõukogude lennukit. Lennuk kukkus alla ja kõik pardal olnud hukkusid. 1. mail 1942 lendas TB-7 Puusepa juhtimisel Tealingist välja ning maandus 2. mai hommikul Kratovos.

Major Puusepp oli ülem[2]NSV Liidu välisasjade rahvakomissari ja Riikliku Kaitsekomitee aseesimehe Vjatšeslav Molotovi ja teiste NSV Liidu valitsusdelegatsiooni liikmete lennul neljamootorilise kaugpommitajaga TB-7 (Petljakov Pe-8) üle Läänemere, Rootsi ja Põhjamere[3] kättesaamatul kõrgusel Suurbritanniasse peaminister Winston Churchilliga salajaseks kohtumiseks ning riikidevahelise lepingu allakirjutamiseks[4] Kratovost (Moskvast kagus) Šotimaal asuvale Tealingi lennuväljale 19.–20. mail 1942. Tealingisse jõuti hommikul. 24. mail 1942 lennati Tealingist Prestwicki. 27. mail 1942 lennati koos valitsusdelegatsiooniga üle Atlandi ookeani ja Fääri saarte Reykjavíki. 29. mail 1942 lennati Reykjavíkist välja ning 30. mail 1942 jõuti Goose Baysse Kanadas. Samal päeval lennati edasi Washingtoni, kus delegatsioon kohtus president Franklin Rooseveltiga. 4. juunil alustati tagasiteed. Samal päeval jõuti Ganderisse, 7. juunil lennati sealt Reykjavíki, 8. juunil Prestwicki. 9. juunil toimus kohtumine Churchilliga. 12. juuni õhtul lennati Prestwickist välja[5] ning 13. juuni hommikul 1942 saabuti Moskva kesklennuväljale. Nii Churchill kui ka Roosevelt võtsid Puusepa meeskonna isiklikult vastu. 20. juunil 1942 anti talle "Valitsuse antud vastutusrikka pikamaalennu sooritamise ülesande täitmisel ilmutatud vapruse ja kangelaslikkuse eest" Nõukogude Liidu kangelase aunimetus, millega kaasnes Lenini orden.[6]

Oktoobrist kuni maini 1946 oli alampolkovnik Puusepp 890. kaugtegevuslennuväepolgu (septembris 1943 sai see aunimetuse "Brjanski") ülem. 14. märtsil 1943 lennutas Puusepp meeskonna ülemana[7] 20 reisijakohaga varustatud Petljakov Pe-8-ga Nõukogude valitsusdelegatsiooni Kratovost üle Läänemere, Norra ja Põhjamere Prestwicki. Tagasi Moskvasse lennati 23. aprillil.

Puusepp pommitas vaenlase vägesid Stalingradi, Kurski, Orjoli ja Belgorodi all. Ühe lennu ajal sai ta šrapnellist lülisamba piirkonda haavata. Talle tehti 5 operatsiooni. 890. kaugtegevuslennuväepolgu ülemana juhtis ta Helsingi ja Tallinna lauspommitamist 1944. aasta veebruaris ja märtsis (märtsipommitamist). [8]

Pärast reservi ja erru minekut tervislikel põhjustel töötas ta 1946–1950 Eesti NSV Ministrite Nõukogu Autotranspordi Peavalitsuse ülemana, 1950–1963 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitjana ning 1964–1974 Eesti NSV sotsiaalkindlustuse ministrina.

Puusepp oli Eesti NSV Vabariikliku Rahukaitsekomitee esimees ja Nõukogude Rahukaitsekomitee liige.

Ta oli EKP Keskkomitee liige 1951–1964, NSV Liidu Ülemnõukogu neljanda koosseisu liige ning Eesti NSV Ülemnõukogu II, III, IV ja V koosseisu rahvasaadik.

Endel Puusepp on maetud Metsakalmistule.

Teosed Redigeeri

  • "Kaugetel lennuteedel". Eesti Raamat. Tallinn 1973
  • "На дальних воздушных дорогах. Воспоминания". Воениздат. 1975
  • "Тревожное небо". Eesti Raamat. Tallinn 1978 veebis

Tunnustus Redigeeri

 
Endel Puusepp 1986. aastal

Mälestuse jäädvustamine Redigeeri

Volskis Volski Kõrgema Tagalasõjakooli territooriumil on Endel Puusepa mälestussammas.

Viited Redigeeri

  1. ↑ Paagist jooksis bensiin välja.
  2. ↑ Teine piloot kapten Vassili Obuhhov, tüürimehed Aleksandr Štepenko ja Sergei Romanov
  3. ↑ Lennati üle Zagorski, Kalinini ja Pihkva, rindejoon ületati 6000 m kõrgusel Lovati jõe lähedal.
  4. ↑ See toimus 26. mail.
  5. ↑ Üle Läänemere lennati 8000 m kõrgusel, rindejoon ületati 8500 m kõrgusel.
  6. ↑ Kuldtähe medal nr 592, Lenini orden nr 8312.
  7. ↑ Teine piloot kapten Mihhail Rodnõhh, tüürimees alampolkovnik Sergei Ušakov.
  8. ↑ Tallinna ja Helsingi pommitaja, Eesti Ekspress, 14.12.2007

Välislingid Redigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Endel_Puusepp&oldid=6253971"