Arktika
Arktika on põhjapoolust ümbritsevad alad. Ta hõlmab kogu Põhja-Jäämere ning Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika põhjaosa.
Arktika looduslikuks piiriks loetakse sageli isotermi, kus juuli keskmine õhutemperatuur on 10 °C. See langeb enam-vähem kokku puudepiiriga.
Põhjapoolust ja seda ümbritsevaid alasid katab hiiglaslik Euroopast suurem jääkilp, mis ujub Põhja-Jäämere pinnal. Suviti jää taandub ning sulades murduvad sellest lahti tohutu suurusega osad, millest vormuvad jäämäed. Talvel, kui temperatuurid võivad langeda −60 °C-ni, jääkilbi suurus taastub.
Arktikale on iseloomulikud madalad suvised temperatuurid, miinuskraadides aasta keskmine õhutemperatuur, oru- ja mandriliustikud ning igikelts. Arktika on tundrate ja arktiliste kõrbete levikupiirkond.
Elu Redigeeri
Hoolimata vaenulikust kliimast ja karmidest elamistingimustest on Arktika koduks paljudele suurimetajatele, sealhulgas jääkarudele, muskusveistele, morskadele ja hüljestele. Enamus neist elavad suurtes kolooniates.
Seal elavad ka merelinnud ning meres planktonid. Ainsad taimed on samblikud ja vetikad.
Ka inimasustus on seal tuhandeid aastaid vana – põlisrahvaste hulka kuuluvad Põhja-Ameerikas elavad inuitid ehk lääneeskimod ning Arktika Euroopa-osa asustavad laplased ehk saamid.
Globaalse soojenemise mõjud Redigeeri
Globaalse soojenemise tõttu on ajavahemikul 1977–2007 umbes kolmandik Arktika jääst sulanud. Eriti kiiresti on jää hakanud sulama pärast 2002. aastat. Arvestuste järgi võib Arktika 2030. aastaks muutuda suviti jäävabaks.
Vaata ka Redigeeri
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Arktika |