See artikkel räägib riigitegelasest ja majandusteadlasest; tema järgi nimetatud laeva kohta vaata artiklit Trossö (laev)

Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; 20. juuni (vkj 7. juuni) 1903[1] Nehatu vald[2] –­ 3. märts 1977[2] Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.

Arnold Veimer

Elulugu muuda

Nooruses elas Lagedil,1919.a kolisid perega Lasnamäele. Arnold Veimer õppis Vahastu koolis ja lõpetas 1922. aastal Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumi. 1938 asus õppima Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ja 1941. lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi (kuhu majandusteaduskond oli üle toodud)[3].

Poliitiline tegevus muuda

Alates 1922. aastast oli Arnold Veimer EKP ja 19581976 EKP KK liige.

Arnold Veimer tegutses partei ülesandel revolutsioonilisel tööl peamiselt Lõuna-Eesti moonameeste ning põllutööliste keskel, tegutsedes maatööliste ametiühingu Valga-Võru-Petserimaa organisaatorina. 1923. aasta novembris Arnold Veimer arreteeriti ja mõisteti 1924. aastal 149 protsessil süüdi, karistuseks eluaegne sunnitöö. Ta vabanes 1938. aasta amnestiaseaduse alusel. Vabanemise järel võeti A. Veimer sõjaväeteenistusse 7. Jalaväerügementi, kus ta teenis oma aja ära reamehena. 1938. aastal astus Tartu Ülikooli majandusteaduskonda, mille lõpetas 1941. aastal. Õpingute ajal võttis ta osa Tartu tööliste revolutsioonilisest võitlusest Eestimaa Kommunistliku (bolshevike) Partei Tartu komitee illegaalse liikmena[4].

1940. aasta juuni-, juuli- ja augustipäevad oli A. Veimer Rahva Omakaitse juht, oli ajalehe Rahva Hääl vastutav toimetaja. 1940. aasta augustis valiti A. Veimer Riigivolikogu esimeheks. Tema eesistumisel võttis Riigivolikogu vastu ajaloolised otsused tööstuse ja pankade natsionaliseerimise kohta, maa kuulutamise kohta üldrahvalikuks omanduseks, nõukogude korra kehtestamise ja Eesti astumise kohta Nõukogude Liidu koosseisu. A. Veimer oli ka natsionaliseerimiskomitee esimehe asetäitjaks.

1941. aastal valiti A. Veimer Eestimaa Kommunistliku (bolshevike) Partei IV kongressil EK(b)P Keskkomitee liikmeks, sama aasta 12. jaanuaril aga NSVL Ülemnõukogu saadikuks.

Majandustegevus muuda

Aastatel 19401942 oli Arnold Veimer Eesti NSV kergetööstuse rahvakomissar ning vastutas 1941. aasta sügisel nõukogude vägede ja võimu evakueerimisel Eestist rahvamajandusettevõtete evakueerimise, Nõukogude tagalasse toimetamise ja "põletatud maa taktika" elluviimise eest[5]. A. Veimer oli viimsete seas, kes lahkusid Tallinnast. Nõukogude tagalas võttis ta EK(b)F Keskkomitee ja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu volinikuna aktiivselt osa Punaarmee Eesti rahvusväekoondiste formeerimisest.

1942. aasta juulist kuni 1944 oli A. Veimer Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja ja pärast Tallinna vallutamist, 22. septembril 1944, määrati A. Veimer 1944–1951 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (aastast 1946) Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks. Esimehena kirjutas ta alla 1949. aasta küüditamiste nimekirjadele.

1951–1952 oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi direktor.

1954. aastast Eesti NSV põllumajanduse ministri asetäitja.

1955–1968 oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja 1957–1965 Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu esimees.

1968–1973 oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia president.

1940–1955 ja 1967–1977 oli Veimer Eesti NSV Ülemnõukogu saadik.

Teoseid muuda

Arnold Veimer on avaldanud uurimusi Eesti NSV majanduse alalt.

  • Soomaade kuivendamise ja kasutuselevõtmise, suurte ja püsivate saakide saavutamiseks ning Eesti NSV loomakasvatusele kindla söödabaasi organiseerimiseks maaviljeluse heinaväljasüsteemi juurutamise plaanist. Rahva Hääl, 4. august 1949
  • Eesti NSV Sotsialistlik industrialiseerimine. 1958. ERK
  • Eesti tööstus aastail 1959–1965. 1959. ERK.
  • Eesti NSV tööstuse arenemine seitseaastakul. 1967. ERK
  • Koos rahvaga. Mälestuskatkeid. 1977. Tallinn. Eesti Raamat

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Arnold Veimer oli Tõnu ja Anna Pauline Veimeri poeg. Tal on vennad Karl Johannes, Rudolf ja Bernhard.[1]

Arnold Veimer maeti 9. märtsil 1977 Tallinnas Metsakalmistule.[6] Arnold Veimer oli abielus Nadežda Tihhanova-Veimeriga, kes maeti 12. detsembril 1978 Tallinnas Metsakalmistule Arnold Veimeri kõrvale.[7]Neil oli lapsendatud kaks poega (Vladimir ja Peet) ning tütar Urve (ae Eerits).

Mälestuse jäädvustamine muuda

Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi teaduslaevale anti 1984. aastal Arnold Veimeri nimi. Eesti taasiseseisvumise järel nimetati laev ümber Livoniaks.

Aastatel 19811995 kandis Kivila tänav Tallinnas Arnold Veimeri tänava nime.

Võrus asutati 1962. aastal Arnold Veimeri nimeline Võru gaasianalüsaatorite tehas. Tehas suleti 2009. aastal.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Personal-Buch der Evangelisch-Lutherischen ...; TLA.1358.2.18; 1883–1917 – viide sünnile, sünnikohale, vanemate nimedele.
  2. 2,0 2,1 "Eesti biograafiline andmebaas; Veimer, Arnold". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2011. Vaadatud 4. aprillil 2010.
  3. Arnold Veimer : personaalnimestik. Tallinn, 1981
  4. ARNOLD VEIMER, Postimees (1886-1944), nr. 11, 13 jaanuar 1946
  5. Tuudur Tamm, Need teod süüdistavad. Kommunistid varandusi hävitamas, Kultuur ja Elu 2008
  6. "Tallinna kalmistute register: Veimer, Arnold". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2011. Vaadatud 4. aprillil 2010.
  7. Tallinna kalmistute register: Veimer, Nadezda

Välislingid muuda

Eelnev
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees
Oskar Sepre (1942–1944)
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja
Ministrite Nõukogu esimees
Arnold Veimer

19441951
Järgnev
Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees
Aleksei Müürisepp (1951–1961)