Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut (lühendid EKP KK Partei Ajaloo Instituut ja EKP KK PAI) oli aastatel 1947–1990 tegutsenud asutus[1].

Instituudi direktor oli aastatel 1947–1949 Johannes Käbin, asetäitja Joosep Saat. Aastatel 1949–1956 oli direktor Joosep Saat, 1956–1960 Adolf Päss, 1960–1984 Aleksander Panksejev, 1985–1989 Erich Kaup, kes selles asutuses töötas aastast 1952.

1990. aastal muudeti instituudi nimi Eestimaa Kommunistliku Partei Teaduskeskuseks[1]. 1991. aastal lõpetas keskus tegevuse[1].

Asutuse peategevusi oli Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloo ja kaasaja uurimine, mille kohta avaldati ka publikatsioone[1].

Asutusel oli ka tõlkeosakond ja parteiarhiiv[1]. Parteiarhiiv on praegu Eesti Riigiarhiivi filiaal[1].

Instituut asus parteilises hierarhias tipust arvates teisel tasemel, osale töökohtadele tavatseti suunata kõrgemal halvasti toimetulnud isikuid. Hierarhias alla ja üles liikumise sõlmkohana valitses instituudis pingeline konkurentsimeeleolu. Aastatel 1984–1986 direktori kohusetäitja olnud Aare Laanemäe on oma mälestuste põhjal kirjutanud raamatu "Ussipesa Tõnismäel ja teisi meenutusi."[2] Raamatu kirjutamise ajendist kirjutab ta nii: "Vajadus ... kirjapanekuks tulenes tollal läbi elatud alandusest ja häbist, mis mulle PAI-s osaks sai."[3]

Instituut asus Tallinnas aadressil Tõnismägi 16. Viiekorruselises hoone projekteeris Aleksandr Vladovski, selles pidi olema 11 korterit arstidele[4]. Hoone sai valmis Nõukogude okupatsiooni alguses juulis 1940, sinna majutati väikeste ümberehituste järel partei- ja administratiivasutused. Ideoloogiliste asutuste majutamiseks kasutati hoonet ka Saksa okupatsiooni ajal ja pärast sõda.[5]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 EE 12. köide, 2003: 70.
  2. Aare Laanemäe (1915). 2015. Ussipesa Tõnismäel ja teisi meenutusi. Tallinn: Argo.. Tallinn: Argo. 
  3. Aare Laanemäe (2015). Ussipesa Tõnismäel ja teisi meenutusi. .. Tallinn: Argo. Lk 10. 
  4. "Tõnismäe kodu maja".
  5. Külli Niidassoo „Majas Tõnismägi 16. Jalutuskäik läbi aja“ (Tuna, 2004, nr 3)

VälislingidRedigeeri