Riigiarhiiv (Eesti)
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Riigiarhiiv on riiklik arhiiv, mis selgitab välja, kogub, säilitab ja korraldab Eesti omariikluse tekkest kuni tänapäevani Eestis tekkinud või Eesti ajalugu kajastavate dokumentide kasutamist. See on osa Rahvusarhiivist.
 Eesti riigiarhiivi peahoone Tallinnas, Maneeži 4 | |
| Asutatud | 1921 |
|---|---|
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | peahoone Maneeži 2/4, Tallinn |
| Veebileht | Riigiarhiiv |
Riigiarhiiv tegutseb Tallinnas kolmes majas. Peahoone ja kantselei paiknevad aadressil Maneeži 2/4, sealseis hoidlais on peamiselt Nõukogude okupatsiooni aegsete riigiasutuste dokumentatsioon.
Aadressil Tõnismäe 16 asub endine Parteiarhiiv, kus säilitatakse Eesti NSV Siseministeeriumi, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee, Eestimaa Kommunistliku Partei ja sellega seotud organisatsioonide arhivaale.
Riigiarhiivi uusim hoone asub Madara 24, kus on materjalid Eesti Vabariigi sünnist ja iseseisvuse esimesest perioodist, samuti uurimissaal.
Ajalugu
muudaEesti riigiarhiivi asutas valitsus 9. veebruaril 1921[1], kinnitades Tartu Ülikooli professori Arno Rafael Cederbergi juhitud arhiivikomisjoni otsuse asutada Riigiarhiiv Tallinna ja ajalooline Eesti Riigi Keskarhiiv (ERKA) Tartusse. Riigiarhiiv alustas tööd 1. aprillil 1921, juhatajaks kinnitati August Nuth, hiljem oli direktor Gottlieb Ney. Arhiiv tegutses Riigikantselei alluvuses endise kubermanguvalitsuse arhiivi ruumides Toompea lossis.
1940 organiseeriti riigiarhiiv Eesti NSV Riigi Keskarhiiviks. Aastatel 1948–1989[viide?] kandis see nime Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklik Keskarhiiv (lühend ENSV ORKA). 1940–1948 oli Keskarhiivi filiaal Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv (praegune Eesti Ajalooarhiiv).[2][2]
Viited
muuda- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 9. veebruarist 1921 nr. VI.
- ↑ 2,0 2,1 Nõukogude Eesti. 1978. Tallinn, Valgus. 2., täiendatud trükk. Lk 212.
Välislingid
muuda- Riigiarhiiv (ei tööta)
- Eesti.ee