Aare Laanemäe
Aare Laanemäe (sündinud 9. mail 1937 Kolovere-Kalju vallas, Kullamaa kihelkonnas, Läänemaal) on Eesti NSV endine parteitöötaja.
Ta õppis aastatel 1952–1956 Haapsalu Pedagoogilises Koolis ja 1959–1964 Tartu Riiklikus Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas.
Ta on olnud aastatel 1966–2009 Tallinna Polütehnilise Instituudi teadusliku kommunismi aluste kateedri assistent, filosoofia kateedri dotsent 1977, politoloogia kateedri dotsent, humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi lektor, haldusjuhtimise ja eurouuringute õppetooli dotsent, filosoofia õppetooli erakorraline lektor.
Tegevus NLKP-s muuda
Ta töötas aastatel 1969–1972 EKP Tallinna Linnakomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonnas[1] ja 1972–1980 EKP Keskkomitees.
Ta sai EK(b)P KK juures asuvast Partei Ajaloo Instituudist 1975. aasta ajalookandidaadi nimetuse tööga "Деятельность партии по идейному направлению развития культуры и повышению культурной активности населения Эстонской ССР в годы 1966-1970 (сфера культпросветработы)" ja NLKP KK juures asuvast Ühiskonnateaduste Instituudist Moskvas 1991. aastal ajaloodoktori nimetuse tööga "Политика КПСС по формированию духовной культуры в 60-е-первой половине 80-х гг. (на примере Эстонии".
Teoseid muuda
- Priit Järve, Aare Laanemäe, Mikk Titma. "Elav sõna. Loengulise propaganda aktuaalseid probleeme". Tallinn: Valgus, 1980
- Arenenud sotsialismi dialektika. Tallinn: Eesti NSV Ühing "Teadus", 1984
- "Kultuurilugu". Tallinn: Ilo, 2003
- Igor Garšnek. "Need asjad on kurjast. Aare Laanemäe, Kultuurilugu. Ilo, 2003. 351 lk". Sirp, 10. oktoober 2003. Lk 9
- "Kuldsed kuuekümnendad". Tallinn: Argo, 2011
- "Kümme aastat valges majas: ausalt ja avameelselt". Tallinn: Argo, 2013
- Tauno Vahter. "Karl Vaino kõnekirjutaja avab kommunistide saladusi". Eesti Ekspress, 1. august 2013
- Olev Remsu. "Ots on lahti tehtud" (retsensioon Aare Laanemäe memuaaridele "Kümme aastat Valges Majas. Ausalt ja avameelselt"). Postimees, 27. august 2013
- "Ussipesa Tõnismäel ja teisi meenutusi". Tallinn: Argo, 2015
- "Enne ja pääle Stalini surma. Haapsalus õpetajaks õppimas, 1952-1956". Tallinn: Argo, 2017
Viited muuda
- ↑ Aare Laanemäe, Mälestus tööst EKP Tallinna linnakomitees: kui Moskvast saabus Elsa Gretškina, Eesti Naine, 12.08.2015
Välislingid muuda
- CV Tallinna Tehnikaülikooli kodulehel
- Aare Laanemäe, Mälestus tööst EKP Tallinna linnakomitees: kui Moskvast saabus Elsa Gretškina, Eesti Naine, 12.08.2015