Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV rahvakomissariaatide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk valitsus, mis tegutses ajavahemikus 25.08.1940 – 25.03.1946 Tallinnas, sellest 8.juulist 15.juulini 1941 Narvas, 1941–1944 Nõukogude Liidu tagalas. Selle juhiks oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees.
ENSV RKN tegutses Toompea lossis | |
Lühend | ENSV RKN |
---|---|
Asutatud | 1940 |
Tegevuse lõpetanud | 1946 |
Peakorter | |
Asukoht | Lossi plats 1, Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti NSV |
Juhtkond | Nõukogu esimees |
Emaorganisatsioon | NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu |
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 25. märtsi 1946[1] kujundati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV Rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks.
Moodustamine
muudaEesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustati Johannes Varese valitsuse asemel alates 25. augustist 1940, pärast II Riigivolikogu poolt 1940. aasta Eesti NSV Konstitutsiooni vastuvõtmist ja seniste Eesti riigiasutuste ümbernimetamist rahvakomissariaatideks. Eesti NSV RKN tegutses kuni 25. märtsini 1946. Seejärel reorganiseeriti asutus Eesti NSV Ministrite Nõukoguks.
Vastavalt 1940. aasta Eesti NSV Konstitutsiooni §-le 45 moodustati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Eesti NSV Ülemnõukogu poolt järgmises koosseisus:
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitjad;
- Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees;
- Eesti NSV Rahvakomissarid: Kergetööstuse; Kohaliku tööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Hariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli rahvakomissarid ja
- Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud.
- Eesti NSV liiduvabariiklikud rahvakomissariaadid: Kergetööstuse; Põllutöö; Rahanduse; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Riigikontrolli RK.
- Eesti NSV vabariiklikud rahvakomissariaadid: Kohaliku tööstuse; Hariduse; Töö; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse RK.
Eesti NSV RKN ülesanded olid:
- a) ühtlustada ja suunata Eesti NSV vabariiklike ja liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide ja teiste temale alluvate majanduslike, administratiivsete ja kultuuriliste asutuste tööd; ühtlustada ja kontrollida üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinike tööd;
- b) koostada Eesti NSV rahvamajanduslik plaan, esitada see Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abinõusid rahvamajandusliku plaani teostamiseks;
- c) koostada Eesti NSV riigieelarve ja kohalike eelarvete kokkuvõtte, esitada riigieelarve Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abinõusid Eesti NSV riigieelarve ning kohalike eelarvete täitmiseks;
- d) võtta tarvitusele abinõusid ühiskondliku korra kindlustamiseks, riigi huvide ja kodanike õiguste kaitseks;
- e) juhtida ja kontrollida maakondade töötava rahva saadikute nõukogude täitevkomiteede tööd;
- f) tarviduse korral moodustada erikomiteid ja talitusi Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures majandusliku ja kultuurilise ülesehituse alal.
ENSV RKN I koosseis
muudaEesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu I koosseis aastatel 1940–1941:
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus, Asjadevalitseja Harald Haberman (1940–1944)
- Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu. Nõuandev organ Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures, moodustati 2. oktoobril 1940. Nõukogu tegevus katkes 1941. aasta juulis, pärast Teist maailmasõda uuesti ei moodustatud[2].
- NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Mõõtude ja Mõõteriistade Komitee Voliniku Valitsus Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures[3];
- NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kinokomitee volinik;
- Kinofikatsiooni Valitsus (15.jaanuarist 1941, juhid V.Riis ja H.Tõnissoo)
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Raadiokomitee;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus (1940–1941, 1944)
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus[4];
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus[5], juhataja Johannes Semper, kaadrite osakonna juhataja August Alle;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Plaanikomisjon[6] (1940–1941, 1944–1946)
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon[7] (1940–1945), esimees Voldemar Kuimet;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures (1940)[8]. Saksa Usaldusvalitsus oli Saksa Riigi eriline korraldusasutis, kellel oli volitused Umsiedlungiga Eestist lahkunute registreeritud ja mahajäänud ning ülekandmiseks määratud Ümberasujate kogu varandust valitsemisele võtta, võimalikult viivituseta likvideerida ja lõplikult korraldada ning ühtlasi hoolitseda ümberasustatute mahajäävate võlgade ning kohustuste katmise eest[9]. Ametikoht likvideeriti oktoobris 1940.
Tegevus aastatel 1940–1941
muudaTeise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Eestis ei tegutsenud. Aastatel 1941–1944 oli Eestis Saksa okupatsioon ja Eesti Omavalitsus ning 18.–22. septembrini 1944 Otto Tiefi valitsus.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu koosseis aastatel 1942–1944:
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu koosseis aastatel 1944–25.03.1946:
6. juunil 1945 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti NSV Konstitutsiooni (Põhiseaduse) § 45 ja 48 muutmise ja täiendamise kohta, millega moodustati Eesti NSV liiduvabariikliku Toiduainetetööstuse , Eesti NSV vabariikliku Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse ja Kalatööstuse Rahvakomissariaadid.Eesti NSV Konstitutsiooni paragrahvid 45 ja 48 sõnasti järgmiselt: § 45. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustatakse ENSV Ülemnõukogu poolt järgmises koosseisus: ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimees; ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimehe asetäitjad; ENSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees; ENSV Rahvakomissarid: Riigikaitse; Välisasjade; Kergetööstuse; Kohaliku Tööstuse; Toiduainetetööstuse; Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse; Kalatööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Riikliku Julgeoleku; Kohtu; Tervishoiu; Kariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli; Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud."[10]
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus, Asjadevalitseja Aleksander Borkman (1945)
- Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Repatrieerimise Osakond
- NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Usukultusasjade Nõukogu volinik Eesti NSV-s
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus (1940–1941, 1944–1945[17]) / Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sovhooside Peavalitsus (1945–1946)[18].
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Töönduskoperatsioonide Peavalitsus.
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskeskus.
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus, ülem Vassili Redikson.
- Eesti NSV Raadiokomitee, esimees (1944–1949) Paul Uusman.
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Tselluloosi- ja Paberitööstuse Valitsus[19] (1944–1946). Valitsusele allusid: 1) V.Kingissepa nim. Tselluloosi- ja Paberikombinaat; 2) Kehra Sulfaattselluloositehas; 3) Kohila Paberivabrik; 4) Türi Tselluloosi- ja Paberivabrik (lõpetas tegevuse 01.04.1948 ja anti üle Kohila Paberivabrikule); 5) Räpina Paberivabrik 6) Joaveski Kartongivabrik.
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus, mis moodustati 1944. aasta novembris[20]. Autotranspordi Peavalitsuse alluvuses asusid bensiiniautomaatjaamad Tallinnas: Tatari tänav nr. 1, Karl Marxi tänav nr. 4, Aia tänava ja Vana-Viru tänava nurgal, Mere puiestee ja Viru väljaku nurgal, Inseneri tänav nr. 3, Tatari tänav nr 58, Tartu maantee nr. 87, Narva maantee nr. 3, Narva mnt nr. 9, Koidula tänav ja Köhleri tänava nurgal ja Pärnu maantee 133.
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Varustuse ja Turustuse Vabariiklik Kontor.
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus. Kunstide Valitsuse juhatajad: 12.1940 - 02.1948 Johannes Semper, 02.1948 - 06.1949 Kaarel Ird, 06.1949 - 07.1950 Ülo Taigro, 07.1950 - 04.1953 Maks Laosson[21].
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee (1944–1946)[22].
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus, oli 1944. aastal teise maailmasõja NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud sõjaväe sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus[23], valitsuse juhataja Bernhard Veimer.
- Eesti NSV Kultuurihariduslike Asutuste Komitee, esimees alates 13.09.1945 Georg Abels[24].
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Eesti Rahvusarhiiv, ERA.R-1.7.96a
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu (1940 - 1941), The National Archives of Estonia
- ↑ Rein Miilius, Metroloogia arengust ja seisundist Eestis
- ↑ "Glavlit". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. november 2011. Vaadatud 14. oktoobril 2011.
- ↑ Annely Voitka, Ühe teatri sünd ja surm[alaline kõdulink], Sirp, 03.08.2007
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu j.a. Riiklik Plaanikomisjon (1940 - 1941, 1944 - 1998), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon (1940 - 1941, 1944 - 1965), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures (1940), The National Archives of Estonia
- ↑ Luuakse „Saksa Usaldusvalitsus", Uus Eesti, nr. 282, 16 oktoober 1939
- ↑ 341. Eesti NSV Ülemnõukogu seadus. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 23, 4. juulil 1945
- ↑ , Art 565. Määrus sm. Leonid Ingar’i Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissari kohustetäitja kohalt vabastamise kohta. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945
- ↑ Art 525. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus sm. Leonti Georg’i nimetamise kohta Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariks. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 34, 15. oktoobril 1945
- ↑ 178. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi nimetuse kohta. Võtta tarvitamisele senise Eesti NSV Masinaehituse, Kerge- ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi nimetuse asemel nimetus „Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat". EESTI NSV TEATAJA, № 12 26. märtsil 1945
- ↑ Eesti NSV Teataja, 1945 nr 20, Nr 287
- ↑ Eesti NSV Teataja, 1945, 35, 545
- ↑ 177. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrab: Võtta tarvitamisele senise nimetuse „Eesti NSV Toiduainete, Liha-, Piima- ja Kalatööstuse Rahvakomissariaat" asemel nimetus „Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat". EESTI NSV TEATAJA, № 12 26. märtsil 1945
- ↑ 326. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus Riigimõisade Peavalitsuse nimetuse muutmise kohta. Eesti NSV Teataja, Nr. 22, 30. juunil 1945
- ↑ ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi Sovhooside Peavalitsus, The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Rahavkomissaride Nõukogu j.a. Tselluloosi ja Paberitööstuse Valitsus, Tallinn (1944 - 1953), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV RKN j.a. Autotranspordi Peavalitsus (1944 - 1956), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus, Tallinn (1940 - 1953), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee (1944 - 1946), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia
- ↑ EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 559. Määrus sm. Georg Abels’i nimetamise kohta Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kultuurhariduslike Asutiste Komitee esimeheks.
Eelnev Johannes Varese valitsus |
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 1940–1946 |
Järgnev Eesti NSV Ministrite Nõukogu |