Eesti NSV konstitutsioon (1940)

Eesti NSV konstitutsiooni võttis 25. augustil 1940 vastu Riigivolikogu, mille järgi muudeti senine Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Uuteks kõrgemateks riigivõimu organiteks said Ülemnõukogu Presiidium ja Rahvakomissaride Nõukogu. Eesti NSV konstitutsioon oli koostatud NSV Liidu konstitutsiooni eeskujul.

Natsionaliseerimine

Konstitutsioon kaotas eraomanduse ja riigi majanduslikuks aluseks võeti sotsialistlik majandussüsteem. Eelduseks oli kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine: tööstusettevõtete, tootmisvahendite, pankade, maaomanduse, transpordi ja sidevahendite natsionaliseerimine. Sotsialistlik omandus Eesti NSV-s oli kas riiklik (kogu rahva vara) või kooperatiivne omandus.

Sotsialistliku majandussüsteemi kõrval olid Eesti NSV seadusega määratud piires lubatud üksik-talupoegade ja käsitööliste eramajapidamised ning väikesed tööstuslikud ja kaubanduslikud eraette­võtted.

Inimeste suhe töösse ja majandusellu määrati loosungiga: "kes ei tee tööd, see ei pea ka sööma." ja "igaühelt ta võimete järgi, igaühele ta töö järgi".

Riiklik alluvus

Eesti NSV konstitutsioon määras, et poliitiliselt lähtub Eesti NSV NSV Liidu konstitutsiooni paragrahvist 14. Ülejäänud küsimused lahendakse Eesti NSV konstitutsioonist lähtuvalt.

Vikilingid

• s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)
• s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)